KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8
Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas
Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud
Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused
NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused
3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosnevad C ja H aatomitest ning süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. CH4 metaan C5H12 pentaan C9H20 nonaan C2H6 etaan C6H14 heksaan C10H22 dekaan C3H8 propaan C7H16 heptaan
evs en 228 57. Mis standard on Euroopa Liidus diislikütusele kehtestatud? evs en 590 58. Mis standard on Euroopa Liidus rapsmetüülestrid mootorite jaoks kehtestatud? EVS-EN 14214 59. Kas rapsmetüülestreid ka kütteõlina kasutada on lubatud? jah evs en14213 Alternatiivkütused 1. Nimetage alternatiivsed allikad naftale mootorikütuse saamiseks. põlevkivi, tõrvad, süsi, biomass 2. Milliseid gaaskütuseid kasutatakse mootorikütusena? lpg, lng 3. Mis kütused on LPG ja CNG? LPG (Liquefied Petroleum Gas), veeldatud maagaas, CNG (Compressed Natural Gas) maagaas e surugaas 4. Vesinikkütus, plussid ja miinused. +auto ei saasta loodust(h20 eraldub)+odav kütus(piiramatult)+ sisepõlemismootorist vaiksem + bensiinist 100 korda odavam;- auto hind -puuduvad tanklad ja teenindused-paagishoidmine(madalad temp)- süsteemis suur rõhk- puuduvad ühtsed standardid ohutuks tankimisesk - väljuv vesi
Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas. Enamikes riikides loetakse ka turvas taastumatute fossiilsete kütuste hulka, kuigi turba moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega (vt Tabel 1 .1, Tabel 1 .2 ja Tabel 1
Kõik kommentaarid