50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
157 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MaS
Õppematerjali autor
· Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud mootorikütused · Tuleviku mootorikütused · Alternatiivmootorikütused 4. Kasutusalalalt(6) · Mootoribensiinid ottomootoritele · Diislikütused diiselmootoritele · Laevamootorite kütused · Reaktiiv- jt. mootorite kütused · Lennukimootorite kütused · Gaasmootorite kütused 2. Nafta mõiste, elementkoostis, kemokoostis. Naftavarud maailmas Nafta on vedelate süsivesinike ja nendest lahustunud gaasiliste ning tahkete süsivesinike segu. Elementkoostis: 1. 82...87% süsinikku 2. 11...14% vesinikku · 0,01...5,5% väävlit · 0,03...1,7% lämmastikku
Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud
NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need
Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn
soojushulka mis eraldub 1kg kütusepõlemisel. 2.3 Viskoossus on kütuse põhiline kvaliteedi näitaja. Kvaliteedi viskoossus cSt Stoke Väikeviskoossus kütuse osad on liiga peened väheneb lennukaugus ,määrimine halveneb. Suurviskoossus parafiin, pihustamine halveneb ja segu moodustamine ,kütus ei põle täielikult , heitgaas muutub tumedamaks 2.4 Kütusekoostis Hägustumus temperatuur +3..5C Tahked süsivesinikud parafiin muudab kütuse hägusemaks Isesüttivus temperatuur kus kütus süttib ilma kõrvalise tuleta Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata Vedelgaas on keskkonna seisukohalt hea valik, sest kui õhku on piisavalt, moodustuvad selle põlemisel vaid veeaur ja süsihappegaas ning ei eraldu mingit tahma, väävlit ega raskemetalle. Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel. Tööstuslik vedelgaas sisaldab
....................................................................................................... 7 Polümeermaterjalid.................................................................................................... 8 Kütused.................................................................................................................... 10 Kütuste liigid.......................................................................................................... 10 Looduslikud kütused........................................................................................... 10 Tehiskütused....................................................................................................... 10 Kütuste koostis...................................................................................................... 10 Nafta koostis...................................................................................................... 10 Nafta töötlemise viisid...
..... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 7 2.1 Määrdeained .................................................................................................. 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 8 2.3 Hüdroõlide füüsikalised suurused ............................................................... 10 3. Plastsed määrded ........................................................................................... 11 3.1 Plastsete määrete koostis ................
Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omadustemuutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. Polümeerid Plastid Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madam energiakulu, - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid