50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
229 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rau1
Õppematerjali autor
aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tarvitada gaas-, vedel- või tahket kütust) 3) hüdroturbiinmootor(tavaliselt statsionaarne): aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes:
*Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus *Mootori temperatuur *Gaasipedaali asend *Õhu temperatuur *Välisõhu rõhk *Detonatsioon Detonatsioon on iseeneselik küttesegu põlemine kõrgerõhu ja temperatuuriga . Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetriline küttesegu 1kg/14,7kg Bensiin Õhk Lambda = 1 =m-tegelik / m-teoreetiline Pritsesüsteeme võib jada pritsekohtade arvu järgi: *Keskpritse (mono pritse) *Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisse läinud sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967.a) kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris . Põlemine Põlemine on keemiline reaktsioon millega ühineb süsivesinik õhuhapnikuga. Heitgaas CO- vingugaas HC süsivesinik , põlematta kütus,õli Nox tekib lahja küttesegu põletamisel , millega kaasneb kõrge rõhk ja temperatuur Katlüüsmuundur Katalüsaatoris püütakse puudliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha.
*õhu temperatuur *välisõhu rõhk *detonatsioon Detonatsioon Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga. Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku.Lambda = 1 Liigõhutegur = lmabda lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem) Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi: · Keskpritse (mono pritse) · Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.) Põlemine Põlemise all mõeldakse keemilist reaktsiooni,milles bensiini süsivesinikud (CH) ühinevad õhuhapnikuga (O2).Täieliku põlemise saadused on vesi (H2O) ja süsihappegaas(CO2).tegelikult mootoris täielik põlemine ei õnnestu,peale nimetatute tekib ka inimesele ja keskkonnale kahjulikke heitmeid. Katlüüsneutralisaator Katalüüsneutralisaatoris püütakse puudusliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha
Siinkohal ei saa mainimata jätta samuti fakti, et osad originaal autoajud on ka programmeeritavad personaal arvuti abil, kui vaid vastav programm arvutis olemas on. Seos infotehnoloogiaga autoajul ongi eelkõige tema programmeeritus mikroprotsessoris ja tegutsemine vastavalt anduritelt saadud signaalidele. Andurid muudavad mehaanilise muutumise elektriliseks signaaliks mis juhitakse läbi juhtmete ajju. Aju omakorda vastavalt saadud signaalidele otsustab, kuidas talitleda nt. kütuse sissepritse süsteemi või millal tekitada sädelahendus silindrisse. Joonis 1.1 Mootori juhtaju sisemus[2] 6 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega Üks kõige tähtsamatest autoaju ülesannetest on kahtlemata mootori varustamine kvaliteetse kütteseguga. Õige kütusesegu konsistens ja kogus on ühtlaselt töötava mootori eelduseks. Autoaju roll ongi selles, et erinevate andurite ja süsteemide abil tagada mootorile kvaliteetne segu
Aastal 2001. Tuli välja teise genaratsiooni Common Rail süsteem mis tegi diiselmootori veel ökonoomsemaks ja võimsamaks. Neid mootoreid pandi peale nii Volvole kui BMW-le.Aastal 2002. Pandi teise generatsiooni Common Rail süsteem peale ka veoautodele, mis vähendas mootoris tekkivaid heitgaase ja lisas võimsust. Selleks veoautoks oli MAN.Bosch on autotööstuse ajalugu kirjutanud selle algusest peale.Teedrajavad leiutised nagu magnetsüüde ja diisli sissepritse, tulevikule orienteeritud tehnoloogiad nagu Common Rail on pärit Boschi firmast. Boschi innovaatiline diisli sissepritsesüsteem andis tugevatõukediiselmootoritelaiemale levikule. Diisel Common Rail .Kui Rudolf Diesel 1892. aastal uue tehnoloogia leiutas, ei osanud ta selle tulevast edu aimatagi. Tema meelest oli kiire diiselmootor võimatu. Aga ta eksis... Bosch on maailma juhtiva diiselmootorite sissepritsesüsteemide tootjana sõiduautode ja
Sissepritsesüsteem Sissepritsimisdüüs pihustab kütuse kuumade seintega ruumis. Kütuse mikrotilgad aurustuvad ja aur seguneb õhuga. See töösegu valmistamise tähtis protsess on määratud konstruktsiooni iseärasustega, temperatuuriga, kütuse keemilise koostise ja sissepritsimisrõhuga. Optimaalsetest tingimustest kõrvalekaldumine põhjustab puuduliku pihustamise või aurustumise, mis kutsub esile töösegu vaesustumise ja puuduliku põlemise, seega võimsuse languse ning kütuse ülekulu. Bensiinipump tagab sissepritsimiseks vajaliku rõhu ja surub kütuse düüsidesse. Kõik põhjused, mis takistavad pumba normaalset tööd või rõhu edasiandmist mööda süsteemi, mõjutavad töösegu valmistamist. Bensiini liikumise kanali põhimõtteskeem koosneb järjestikku reastatud osadest: bensiinipaak, filter, pump, peenfilter ning seejärel düüsid Rõhuregulaator alandab rõhku kuni ettenähtud vajaliku rõhuni, saates liigse bensiini paaki tagasi.
1927 Esimesed kõrgsurve rivipumbad 1962 Aksiaal-jaoturpump 1986 Elektrooniliselt juhitav aksiaal-jaoturpump 1994 Pumppihustisüsteem tarbesõidukitele (UIS) 1995 - UPS 1996 Radiaal-jaoturpump 1997 Ühisanumaga sissepritsesüsteem 1998 Pumppihustisüsteem sõiduautodele Diiselmootorite juhtsüsteemid Heterogeenne kütuse/õhu suhe. Õhu kogus (maht) on silindris üldjuhul konstantne. Mootori tööd juhitakse ainult põlemiskambrisse pritsitava kütuse kogusega. Juhtsüsteem peab tagama: Korrektse kütusekoguse Sissepritse algushetke õige ajastuse Lisaks optimaalsele kütusesegule, tuleb arvestada: Heitgaaside ohtlike komponentide piiranguid Põlemise lõpprõhu piiranguid Heitgaaside temperatuurilimiiti Mootori maksimaalset pöörlemissagedust ja koormust Kõrguse ja ülelaadimisrõhu piiranguid Liigõhutegur 1 kg diislikütuse täielikuks põlemiseks on vaja 14,5 kg õhku (õhu tihedus õhk1,2 kg/m3)
Elektrooniliselt pihustav diiselmootor Electronic Diesel Control on diiselmootori kütuse kontrollsüsteemi täpne mõõtmine ja kohaletoimetamise kütust põlemiskambris tänapäeva diiselmootorite kasutatud veoautode ja sõiduautode . Mehaanilised fly-kaal kubernerid inline ja turustaja diisel sissepritse pumpade juhtimiseks kasutatakse kütuse etteande all erinevaid mootori koormust ja tingimusi ei saa enam tegeleda üha kasvav nõudlus tõhusust, heitkoguste, roolivõimendi, kesklukustus ja kütusekulu.Need nõudmised on nüüd peamiselt täitnud Electronic Diesel Control EDC on süsteem, mis pakub suuremat võimet täpse mõõtmise, andmetöötlus, töökeskkond paindlikkust ja analüüsi, et tagada tõhus diiselmootor operatsiooni. The EDC replaces the mechanical control governor with an electro-magnetic control device
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid