100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
115 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helikiima
Õppematerjali autor
HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID KURSUSETÖÖ Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS JA TEHNOSÜSTEEMID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 62 Juhendaja: lektor Anti Hamburg Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2014 SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega...............
Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi Kütteenergia staatiline arvutus toimub kraadpäevade alusel. Kraadpäevad kujutavad endast ööpäeva keskmise hoone siseõhu- ja välistemperatuuri vahet, mis on kuude ja aasta lõikes kokku liidetud. Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid. Välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ning infiltratsiooni soojuskadude leidmisel vajalike kraadpäevade kasutamiseks on vaja teada arvutuslikku tasakaalutemperatuuri. Vastavas metoodikas on soovitatud olemasolevate hoonete kütteenergiatarbe hindamisel aluseks võtta selleks 17 ºC ehk kraadpäevadena väljen
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade
ülemäärane kuivamine, intensiivistub bakterite teke, kiireneb tolmu liikumine õhus, põrandakattel tekib kergesti staatiline elekter. Ehituskonstruktsioonidele on kuiv keskkond aga sobiv, need säilivad suurepäraselt. Siiski tuleb meeles pidada, Ruumi tulev talvine välisõhk et ülemäärane ruumide ventilatsioon viib hoonest välja kallist kuivatab intensiivsemalt küttesooja, mis võib moodustada kogu energiakulust üle ühe ruumi ja kulutab palju kolmandiku. küttesooja Teisalt on parajal määral ruumi ventileerimine lausa vajalik. Mitmete maade ehitusnormides peetakse piisavaks seda, kui õhk eluruumi kogu mahus vahetub 1 kord kahe tunni jooksul, ehk
Remontimistööde kalenderplaan ligikaudsete hindadega tööde teostamise aegadel, arvestades 4% inflatsiooniga. Tabel hinnad tööde teostamise ajal, arvestades inflatsiooni Ehitise osad 2013 2014 2023 Vundament 13200 20321 Trepikojad 10000 14802 Küttesüsteem 160856 220142 Ventilatsioon 174354 238615 KOKKU 23200 335210 439880 1.7 Korrashoiukulud Järgnev tabel kajastab hoone jooksevkulusid, mille aluseks 65 m2 korteri kulud. Tabel - hoone jooksevkulud Kululiik /kuu /m2 Ekspluatatsioonikulu 12,98 0,20 d
Soojustagastite võrdlus ja kriteeriumid Iseseisevtöö Sissejuhatus Soojustagastite tasuvuse ja tõhususe hindamise põhikriteeriumiks on selle paigaldamisega kaasnev energia kokkuhoid. Energia kokkuhoiu arvutamise aluseks on tagasti kasutegur. Paraku on esinenud selle igapäevasel kasutamisel ebakompetentsust, mistõttu on saadud ebaadekvaatseid tulemusi. Soojustagastid Üheks energia kokkuhoiu viisiks on kasutada ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat. Külmal perioodil saab sissepuhkeõhku eelsoojendada väljatõmmatava õhuga. Kuumal perioodil, kui väljatõmbeõhu temperatuur on madalam välisõhu temperatuurist, saab kasutada väljatõmbeõhku sissepuhkeõhu jahutamiseks. Selliseid energiat vahendavaid süsteeme nimetatakse soojustagastiteks. Soojustagasti põhikomponendiks on soojusvaheti. Soojustagastid jagatakse regeneratiivseteks ja rekuperatiivseteks. Neist esimese korral energia akumuleeritakse tsüklili
m 2K r R soojus takistus R= W l Piirde soojus püsivus ühe ja sama piirde konstruktsiooni puhul ei ole konstantne suurus vaid sõltub soojus voolu kõikumise perioodist. Mida väiksem on kõikumise periood seda suurem on soojus inerts. Kui elamu piirded on suure soojus omastatavusega siis on vaja kulutada suhteliselt palju aega ja soojust enne kui külmad seinad soojaks lähevad kuid see juures püsivad küllalt soojad kui küte välja lülitada. Kivi hooned 12 salvestavad soojust paremini. Hoonete välis piirded peavad tagama püsiva temp-i vaatamata väliõhu temp. kõikumistele. Ühesuguse soojus takistusega piirded ei reageeri ühesugusel välis õhu temp. muutustele kui nende soojus inerts on erinev. Võrdsete soojus takistustega mõjutavad välis temp. muutused temp-I piirde sisepinnal seda vähem mida soojuspüsivam on see piire.
9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid