Küsimustik: "Kas sa sööd õigesti?" (0)

Sarnased õppematerjalid

21

doc

Tervislik toitumine

9. Püüdke alati säilitada emotsionaalset tasakaalu tegutsemise abil, mitte vastureaktsiooni abil. 10. Vältige äärmuslikke temperatuure. 11. Jagage selgitusi oma kodustele ja sõpradele. Teades, et kaugeltki mitte kõigile ei maitse toores taimetoit, mida propageerib loomulik hügieen, tõi doktor Selton välja mõned süsteemi osad, mis puudutavad toiduainete omavahelist kombineerimist, suunitlusega optimeerida toidu seedimist. Kui toiduained on valitud õigesti, töötab seedetrakt efektiivsemalt, toitained omastatakse kergemini, mis võimaldab tervise paranemist. Mida tähendab ,,toiduainete omavaheline sobivus?" Toiduainete omavahelise sobivuse küsimus puudutab ühe toidukorra ajal erinevat liiki toiduainete tarbimist: alustuseks lusikatäis tomati-kurgi salatit, seejärel keedetud juurvilja, siis suutäis putru või leiba, millele lisab maitsekust lihatükk, lonks puuviljamahla või mingit jooki ­ ning taas salatit

Toitumisõpetus

14

doc

Klassi õpilaste toitumisharjumused

liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Joonis 1: Toidupüramiid 4 Klassi küsimustik Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1). Küsimustele vastasid 14 õpilast. Järgnevalt analüüsingi nende vastuseid. 1)Kui mitu korda päevas sa sööd? Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk täiesti korralikult söövad. Inimesed aga arvavad ka et peale kindlat kellaaega ei tohi enam süüa, see aga on puhta vale kuna kui te magate, siis teie keha on ilma toiduta umbes kaheksa tundi. Selle aja jooksul võib teie keha langeda kataboolsesse seisundisse. Teisisõnu, teie keha hakkab

Toit ja toitumine

36

doc

UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused

Haljala Gümnaasiumi 10. klasside õpilastest. Toidukordade vahel söömine on mõlema kooli vastanud õpilase seas sagedane, kuid antud uurimises ei selgunud, mida eelistatakse toidukordade vahel süüa, samas ei olnud see ka töö eesmärgiks (vt joonis 7). 23 Joonis 7. Õpilaste söömine toidukordade vahel. Küsimusele mitu korda Sa sööd päevas oli mitmeid erinevaid vastusevariante. Oli neid, kes lisasid juurde enda vastuse. 2 korda päevas sööb 8,3% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 5,9% Haljala Gümnaasiumi õpilastest. 3 korda sööb aga 37,5% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 29,4% Haljala Gümnaasiumi 10. klasside õpilastest. Kõige suurem osa vastanutest sööb 4 korda päevas. Rakvere Reaalgümnaasiumist vastavalt 37,5% ning Haljala Gümnaasiumist 35,3% vastanutest. 4,2% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10

Toit ja toitumine

13

doc

15 – 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS

e e / d o c u m e n t s / m a i n / r e f e r a a d i d / t e r v i s l i k _ e l u v i i s2.htm 3. http://woman.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/article.php?id=17444443 4. http://miksike.net/documents/main/referaadid/tervislik_toitumine.doc 5. http://www.healthassist.net/food/fmd/food-md.shtml 6. Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Toitumisteaduste Seltsi infokiri KÜSITLUS 11 Toitumine Kas hommikuti sööd, enne kooliminekut? Jah Ei Vahest Millist toitu kõige meelsamini sööd? Kiirtoitu, rämpstoitu (Hesburger, pakitoidud) Tervislikku Kõike söön Mitu korda päevas sööd? V: Kui tihti sööd puuvilju? Igapäev Paar korda nädalas Veel harvem Kas sööd rämpstoitu? Kui vastad jah, kirjuta, kui tihti. Jah Ei Seletus: 12 Kas arvad, et toitud tervislikult? Jah Ei

Informaatika

8

docx

Statistiline uurimistöö

Mitte sportlastest 14,3% on ülekaalulised ja 7,1% alakaalulised. Sportlaste seas ülekaalulisi pole, alakaalulisi esineb 18,75% vastanute seast. Mitte sportrlastest ei jälgi toitumist enamus ­ 79%. 21% jälgivad oma toitumist. Sportlastest jälgivad enamus oma toitumist ­ 56%, 44% ei jälgi. Kokkuvõte Minu eeldus, et enamustel NRG õpilastel on kehakaal normis pidas paika, sest koguni 80% õpilastel on kehakaal normis. Samuti arvasin ma õigesti, et suitsetajaid on vastanutest alla poole. Neid oli 30 vastanust 8 ehk 27%. Peaaegu pidas paika hüpotees, et alkoholi mitte tarbijaid on kolmandik, neid oleks pidanud olema siis umbes 10 ­ oli aga hoopis 8 mitte tarbijat. Ei pidanud paika aga eeldus, et mitte sportlaste seas on normaal kaalulisi umbes pool, neid oli siiski 78,5%. Sai tõestatud, et sportlased jälgivad rohkem oma toitumist kui mitte sportlased. Sportlastest jälgis toitumis 56%, mitte sportlastest aga 21%

Statistika

12

odt

TERVISLIK TOITUMINE

1.SISUKORD SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjanduse uurimine

Toitlustuse õpetus

10

doc

Toitumine spordis

Noorematel sportlastel ei soovitata võtta toidulisandeid. Kõigepealt tuleb selgitada välja mis on selle toidulisandi põhitoimeaine ning kui palju kapsel või tablett neid sisaldab. Seejärel tuleb pöörduda spordiarsti või sporditeadlase poole, kes selgitab kas see aine on üldse vajalik kasutada ja kui on, siis määrab sobiva doosi. Toidulisandite tarvitamisel tuleks meeles pidada järgmist: · Tasakaalustatud segatoit rahuldav normaalse ja terve inimese kõik vajadused, seega õigesti korraldatud toitumise korral pole mingeid toidulisandeid vaja. · Samas sõltuvalt ealisest iseärasusest, haigustest ja keskkonna mõjudest on teatud juhtudel kindlasti vajalik mõningate toidulisandite (vitamiinide) lisatarbimine. · Soovitav on kasutada firmade tooteid, kes on tuntud hea maine poolest ning kasutavad õigeid tootmismeetodeid. · Toidulisandid, mida reklaamitakse kui ''lihasmassi suurendavaid'' ja ''rasva

Toitumisõpetus

6

docx

Toitumispäevik nädala kohta

Toitumispäevik Toitumispäevikut pidasin terve nädala vältel, alates 11.09.2012 kuni 17.09.2012. Esmalt toon iga päeva kohta eraldi välja mida sõin-jõin ning kui palju kilokaloreid iga asi andis. Seejärel liidan kõik kokku, et näha kas sain kätte piisava koguse kilokaloreid, mida minuvanune naine normaalse liikumise korral päevas vajab (20. aastane vajab umbes 2000 kcal). Söödud toit Kilokalorid Teisipäev 11. september Hommik 2 banaani 2 * 85 = 170 Oode 2 lihapirukat 2 * 200 = 400 0,5 l vett 0 Lõuna Jäi vahele Oode 6 Selga küpsist 6 * 50 = 300 Õhtu makaronid hakklihaga 538 1 klaas morssi

Toitumisõpetus

Kommentaarid (0)