ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11
Maksimaalne: 20,00 (100%) Mis põhjustel üliõpilane eksmatrikuleeritakse? Õigeid vastuseid võib olla mitu! Edasijõudmatuse tõttu – üliõpilane ei ole täitnud osakoormuse nõuet. Seoses õppekava täitmise ja diplomi väljaandmisega. Õpingutest mitteosavõtu tõttu – õpingukava on tähtajaks esitamata. Kes on Tallinna Tehnikaülikooli rektor? Andres Keevallik Tasuta kohal õppiv üliõpilane deklareerib 1. semestril 30 EAP, kuid semestri lõpuks sooritab 29 EAP. Mis juhtub? Üliõpilane peab maksma tarhvi 30-29=1 EAP eest. Tasuta õppekoht säilib. Kui üliõpilane sooritab õppeaasta lõpuks 44 EAP, mis juhtub? Õigeid vastuseid võib olla mitu. Üliõpilane langeb osakoormusele. Üliõpilane kaotab tasuta koha. Millised väited on tõesed omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes? Õigeid vastuseid võib olla mitu! Omal soovil saab akadeemilisele puhkusele minna kohe 1. semestrist.
aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis. (Külalisõliõpilane peab koduülikooli ja Tartu Ülikooli vahel looma nõusoleku ning tegema avalduse, kus on läbitavate õppeainete loetelu.) 19. Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita. 20. Eksterni staatust võib taotleda vastavale õppekavale õppima asumiseks vajaliku eelneva haridustaseme nõuded ning vastuvõtueeskirjas õppekavale sisseastumiseks määratud eeltingimused täitnud isik. 26. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik. (Õppekoht on õppetöö ajalise ning finantsilise arvestuse ühik) 28
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
kohalikud konjuktuurpoliitilised abinõud, projektijuhtimine. 3. Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise erisused 1 Munitsipaalõigus (nagu teisedki õigusvaldkonnad) reguleerib ühiskondlikke suhteid teatud õiguslike vahenditega ja viisil. Õigusliku reguleerimise meetodid: · käsk e ettekirjutus: otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming; · keeld: otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata; · õigustus: juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid. Selline jaotus on tinglik ning eelkõige normitehniline. Võib eristada 2 põhilist õigusliku reguleerimise meetodit- imperatiivset ja dispositiivset. Imperatiivsele reguleerimisele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused), vähemal määral keelud, ühiskondlike suhete õiguslike mõjutusvahendite kompleksis
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
