Küsimused-vastused teksi "Näha hunti vabana on suur õnn" kohta (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Hunt

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis)

Ökoloogia

13

doc

Loomade populatsiooni probleemid eesti metsades

.................................................................................... 5 2.2. Põdrapere ..................................................................................................................6 2.3. Metskitsedest ............................................................................................................ 7 3. Kiskjad .............................................................................................................................8 3.1. Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri..................................................................9 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................................12 Lisa................................................................................................................................

Uurimistöö

30

doc

Eesti imetajad

Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga - Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud

Loodus

56

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

leekides, Vootele rääkis, et Manivald oli olnud tark mees, kes oli näinud ka Põhja Konna – suurt madu, kellel on tiivad ja kes õgis vaenlaseid, metsarahvas sai vaenlaste vara endale ja olid selle tulemusel rikkad, tikuti ikka sinna randa vargile, kuid Põhja Konn tappis kõik võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju

Kirjandus

32

doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat. MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk... Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad. MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt! VANAEMA. Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi! Metsakutsa saab kurjaks! MARGUS (on ukse pealislaua lahti lükanud; külma auru ja tuisku tungib tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja eemalt kostab). PERENAINE (kohmetult). Keela ja kaitse! Küll lähevad häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! Vaid mis nad ikka veel ära teevad! VANAEMA. Kui ikka lauda ustel toed taga on! PERENAINE. Et Jaani-Jaanust juba ei tule!

Kirjandus

30

pdf

Mees kes teadis ussisõnu

Mees,kes​ ​teadis​ ​ussisõnu Tegevus​ ​toimub​ ​muistes​ ​Eestis. Enamik​ ​inimesi​ ​on​ ​tulnud​ ​metsast​ ​välja​ ​ja​ ​läinud​ ​küladesse​ ​elama.Laande​ ​on​ ​elama jäänud​ ​vaid​ ​mõningad​ ​üksikud​ ​ja​ ​raugad.Metsast​ ​välja​ ​tulemist​ ​soodustab raudmeeste​ ​tulek(saksalased).Raudmehed​ ​toovad​ ​endaga​ ​kaasa​ ​ristiusu,leiva​ ​ja kördi,mis​ ​tarbeks​ ​hakatakse​ ​rajama​ ​põllumaid,sirp​ ​võetakse​ ​kasutusele(moodne tööriist).​ ​Igapäevane​ ​on​ ​ka​ ​saksa​ ​keel​ ​ja​ ​kirik. Need,kes​ ​on​ ​metsa​ ​elama​ ​jäänud​ ​vaatavad​ ​toimuvat​ ​põlastavalt.Samamoodi​ ​vaatab külarahas​ ​metsainimesi.​ ​Ajast​ ​maha​ ​jäänud​ ​ning​ ​ei​ ​tea​ ​mis​ ​on​ ​hea,milleks​ ​nii​

Kirjandus

64

docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

ussikuniga pojast Intsust (tütrest nagu hiljem plot twistina teada saame) sai Leemeti igavene sõber. Kolmekesi Leemet, Pärtel ja Ints on suured sõbrad ja mängukaaslased üksteisele. Kuid muret tunnevad nad veel ühe metsa lapse üle ehk Hiie üle, too on isa Tambeti ultra konservatiivse käe all ning on sunnitud päevast päeva tegema ränka tööd milleks on ligi tuhande jänese tapmise ja peade maha raiumise, et neid siis toita Tambeti saja loomaga hundikarjale. Kari on nii suur kuna Tambet võttab kõik loomad endale mis linna kolinud maha jätnud, tema arvab, et hoiab seda karja, et kunagi ratsutaks temaga suur vägi. Kuid kõik teavad, et mees on peast hull ja silme ees tal illusioonid. Hiiet painab ka veel see, et Tambrt sunnib teda hundipiima jooma, kuid Hiie vihkab hundipiima, niisiis haldjate hull nagu Tambet on palub hiietargal Ülgasel teda aidata ning too alustab rõvedus rikkast protsessi Hiiet piima panna jooma, kuid asjatult ning

Kirjandus

14

odt

Rahvakalender - referaat

Igal juhul kandis peremees ikooni ümber karja. Näiteks Värskas Jüri kiriku juures on tavaks pärast surnuaia külastamist ja haudadel söömist kirmaski pidamine. Kogunetakse kiigeplatsile kiikuma, laulma, mängima, lõõtspilli järgi tantsima, jutlema. Maitstakse sõira ja pühadejooki. Värskasse koguneb jüripäeval lauljaid mitmest kandist, alati on kohal ka kohalik leelokoor "Leiko" Veera Hirsiku juhendamisel ja teised kuulsad lauluemad. Näiteks 2001. aasta Värska jüripäeva kohta kirjutatakse: Värska asula on alguse saanud Petseri kloostri osakonnast - mungad elasid siin ja varustasid kloostrit kaupadega, mis saabusid siia laevadel, samuti marjade ja seentega, mida kohalikes metsades leidus rohkesti. Alates 1759. a asutati abikloostri asemele kogudus kohalike eestlaste (setude) jaoks, ehitati esimene puust kirik ja määrati ka eesti preester. Sajandeid on Värskas peetud kohaliku pühaku püha Jüri (Suurkannataja Georgiuse) mälestuspäeva 6. mail (23

Ajalugu

Kommentaarid (0)