Küsimused c (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Majandus - Mikro-makroökonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on makroökonoomika ?

Lõik failist

Mis on makroökonoomika ? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon ,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid.

Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus );3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss

J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada , peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele.

Milton Friedman ja Tema roll Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees ), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö , mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna.

Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond
Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism

Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi. Konkurentsipoliitikat on vaja kuna:1) Konkurents ei teki kõigil turgudekl iseenesest, vaid vajab mõnilord riigi meetmeid;2) Konkurents vajab sisulist piiramist, sest mitte kõik konkurentsi vormid ei soodusta majanduslikku efektiivsust, rääkimata õiglusest;3) Konkurents vajab kaitsmist piirangute eest. Majandussubjektid üritavad ennast konkurentsist vabastada.

Lorenzi kõver- Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Diagramm koostatakse järgmiselt: vaatlusalused sissetulekud järjestatakse kõige suuremast kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse protsentuaalsetesse gruppidesse . Siis jagatakse elanikkond gruppidesse, alates kõige vaesematest kuni kõige rikkamateni. Elanikkonna jaotus näidatakse graafiku horisontaalteljel ja sissetulekute kumulatiivne jaotus vertikaalteljel.

Tasuta kaasasõitja- indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta

Turuhäire – reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseis tulemusi. Põhjusteks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud kaubad.

Vaesus – sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks . absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina

Väliskulu -ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt.

Välistulu- kasu saab kolmas osapool, kes selle eest ei maksa

Ühiskondlik kaup – Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, avalik hüve) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu.

Tulude ja kulude ringkäigu mudel. Tulude ja kulude ringkäigu mudel näitab, kuidas on omavahel seotud majapidamis -, ettevõtlus-, valitsus- ja finantssektor

Netoeksport – Neto- ehk puhaseksport (net export – X n = X − M ) näitab välismaalaste kulutusi
kodumaiste kaupade ja teenuste ostmiseks, millest on maha arvestatud era- ning avaliku sektori kulutused teistes riikides toodetud kaupadele ja teenustele.

Amortisatsioon – Amortisatsioon on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtus kaotavad. Kuigi amortisatsioon pole ühegi ülalpool nimetatud näitaja osa, sisaldub see toodetud kaupade ja osutatud teenuste väärtuses ning tuleb seetõttu SKP arvutamisel arvesse võtta.

Rahvamajanduse arvepidamine- reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks

Rahvamajanduse koguprodukt – RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang . Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus. Nii riigisiseste kui –väliste kaupade/teenuste.

Sisemajanduse koguprodukt – Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades. Riigisisene

Reaalne SKP – ) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda muutumatutes baasperioodi hindades. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna.

Nominaalne SKP- Nominaalne SKP (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal.

Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad , kasumid intressid ja rent

Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed.

Kogukulutused – Kogukulutused (aggregate expenditures) hõlmavad endas kulutusi kodumaistele toodetele ja teenustele, mida indiviidid igal tulutasemel soovivad teha

Investeerimine – on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne.

Säästmise piirkalduvus – näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost säästetakse

Tarbimise piirkalduvus – mis näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost kulutatakse tarbimiseks.

Impordi piirkalduvus –

Inflatsioonilõhe - suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset.

Kogunõudlus – rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandusubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus .

Kogupakkumine – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus.

Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht , mida ühiskond võiks toota, kuita suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada.

Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset.

Multiplikaator –loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest.

Automaatsed stabilisaatorid – majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta

Defitsiidiga finantseerimine – Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või väline, olenevalt sellest, kas avalik sektor on laenanud raha kodumaistelt või välismaistelt rahaturgudelt.

Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat , mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest.

Kitsendav fiskaalpoliitika- on maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada inflatsiooni kiirenemist.

Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet.

Riigivõlg –

Bartertehing – on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta .

Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali

Raha multiplikaator –

Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul.

Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses.

Raha ringluskiirus - näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul

Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena

Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta.

Diskontomäär – intressimäär , millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses.

Rahapoliitika – Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika . Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist

Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda):kommertspankade deposiitide hoidmine;valuuta pakkumine majandusele;kommertspankade juhtimine;rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine.

Heidutatud töötajad – Mõned inimesed võivad loobuda aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad , et vabu töökohti ei ole. Neid nimetatakse heidutatud töötajateks. Nad jäävad väljapoole tööturgu ja seega ei kuulu töötute hulka.

Hooajaline töötus – on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumiste hooajaliste kõikumiste tõttu

Inflatsioon – Pidevalt jätkuvat hindade tõusu protsessi ‑ ei tõuse küll kõik hinnad, kuid tõuseb keskmine hinnatase ‑ nimetatakse inflatsiooniks.

Inflatsioonimäär – Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit.

Phillipsi kõver – Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise.

Siirdetöötus – Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille põhjuseks on liikumine tööturul, kus töötud leiavad küll töökoha, kuid võivad kulutada teatud aja parema töökoha otsimiseks

SKP deflaator – – SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100

Struktuurne töötus – Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid majandusharudes, kus on vähendatud tootmist või, mis on hoopis likvideeritud. See on pikaajaline tööpuudus, mis esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust.

Tarbijahinnaindeks – Tarbijahinnaindeks mõõdab tüüpilise tarbija kasutatud hüviste hinnataseme muutust. Tarbijahinnaindeks, s.o tarbimiskorvi hankimiskulud mingi baasperioodi suhtes

Tööhõivemäär – Tööhõives toimuvate muutuste kirjeldamiseks ning analüüsimiseks kasutatakse tööhõive määra.

Tööjõud – on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed

Töötus – Töö on enamikule inimestest põhiline sissetulekuallikas. Seega toob töö kaotamine kaasa sissetulekute vähenemise ja sellest tulenevalt ka elatustaseme languse. Tööpuuduse ja inflatsiooni vastu võitlemine on tänapäeva arenenud majandusega maades üks olulisemaid majanduspoliitika probleeme.

Devalveerimine / revalveerimine - Devalveerimine alandab koduvaluuta väärtust välisvaluutade suhtes. Valitsus võib ka omavaluutat välisturult tagasi osta, hoidmaks üleväärtustatud vahetuskurssi. Lõpmatuseni seda teha ei saa, sest riiklikud valuutareservi vahendid on piiratud.Revalveerimine on fikseeritud vahetuskursi muutmine. Selle tulemusena omavaluuta väärtus välisvaluutade suhtes tõuseb.

Maksebilanss – Maksebilanssi võib kõige üldisemalt vaadelduna määratleda kui konkreetse riigi ning välismaailma (ehk ülejäänud riikide) vaheliste majandustehingute peegeldust teatud ajavahemikul. Tavaliselt on selleks ajavahemikuks kas kuu, kvartal või aasta.

Jooksevkonto – Jooksevkonto – siin kajastatakse kaupade, teenuste ning tulude eksporti ja importi ning mitmesuguseid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid jms). Jooksevkonto koosneb kahest põhimõttelisest osast: kaubandusbilanss ja mittekaubandusbilanss.

Kaubandusbilanss- on eksporditud ja imporditud kaupade väärtuste vahe (X‑M) ‑ puhaseksport ehk netoeksport. Kui eksport ületab importi, on tegemist väliskaubanduse ülejäägiga ja kui import ületab eksporti, on tegemist väliskaubanduse puudujäägiga

Ostujõu pariteet – ) nimetatakse tingimust, mille kohaselt koduvaluuta ostujõud on nii sise- kui välismaal ühesugune. Et valuutaühiku ostujõud võrdsustuks kõikides maades, peab ostujõu pariteedi teooria kohaselt vahetuskurss kohanduma.

Reservide konto – see osabilanss kajastab muutusi riigi kulla- ja välisvaluutavarudes, st kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv. Reservide suurenemine aasta jooksul tähendab üldbilansi ülejääki ja vähenemine ‑ üldbilansi puudujääki (defitsiiti).

Ujuv vahetuskurss – Vahetuskurssi, mis määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta, nimetatakse ujuvaks vahetuskursiks

Fikseeritud vahetuskurss – ehk püsikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise välisvaluuta või valuutakorviga.

Vahetuskurss – on ühe valuuta hind, väljendatuna teises valuutas

Finantskonto- Kapitali- ja finantskonto ‑ see osabilanss kirjeldab erineva tähtajaga aktivatega (näiteks kohalikesse ettevõtetesse tehtud pikema perioodi investeeringuid) ja mitmesuguste majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud

Riigi puhul deebet /kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse. Eksport, dividendide ja intresside saamine ning antud riigi finantsvahendite ostmine väliskodanike poolt kajastuvad maksebilansi kreeditis.

Kodumajapidamised müüvad oma käsutuses olevaid ressursse (tööjõudu ja maad) tootmistegurite turul, kust firmad neid ostavad. Ressursside kasutamise eest maksavad firmad kodumajapidamistele palka ja renti. Firmade põhitegevuseks on kaupade tootmine ja teenuste osutamine. Oma kaupu ja teenuseid pakuvad nad toodete turul, kust majapidamised neid ostavad.

Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid
oma tootmises. Nendeks sissetulekuteks on tööle makstav palk, kapitalile makstav intress ja maale
makstav rent. Siinkohal arvestatakse palga hulka igasugune tööga seotud sissetulek, nagu palgad,
komisjonitasud ja muud täiendavad sissetulekud, mis on seotud töö kompenseerimisega. Intressi all
mõistetakse siin kõiki erinevaid kapitalitulude vorme (näiteks dividendid).

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Daddy Õppematerjali autor

Makro eksam. tktk

Sarnased õppematerjalid

doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majandu

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire

Mikro- ja makroökonoomika

docx

Makroökonoomika eksami kordamine

1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? a. Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõud, maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt. b. Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks. 2. Mi

Makroökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muut

Micro_macro ökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.

Majandusteaduse alused

doc

Majandusteooria alused

1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõve

Majandusteooria alused

doc

Maksroökonoomika

MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED 1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga maja

Majandus

doc

Majandus: mikro- ja makroökonoomika

teenused on mittemateriaalsed (mittekombatavad) hüvised (nt bussi- või taksosõit, juukselõikus, massaaz jne). Hüviste valmistamist nimetatakse tootmiseks. Paneme siinkohal tähele, et majandusteooria raames kuulub tootmise mõiste alla ka teenuste osutamine. Turumajanduslikus süsteemis toimub hüviste vahetamine reeglina turul (market). Seepärast nimetatakse mikroökonoomikat sageli ka turutasandi käsitluseks. Kesksed küsimused mikroökonoomikas on nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kujunemine ning nende muutused. Igal turul kujuneb tasakaal nõudluse ja pakkumise tulemusena. Nõudlus (demand: D) on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis ostma. Hüviseid kasutatakse tarbimiseks ja hüviste nõudlejaid on seega tarbijad (consumers). (Üldjuhul soovitakse kõrgema hinna korral osta vähem ja madalama hinna korral rohkem

Majandusteooria alused

Rohkem sarnaseid