Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Külm sõda konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
Külm sõda konspekt #1 Külm sõda konspekt #2 Külm sõda konspekt #3 Külm sõda konspekt #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Külm sõda

sundima linna näljaga alistuma. Korea sõda (1950-1953) · Korea oli 1905-1945 Jaapani koloonia · II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Maa jagamine viidi lõpule 1948 ­ Lõunas loodi Korea Vabariik, mida tunnustas ka ÜRO, põhjas loodi Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida tunnustasid NSVL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea keeldus teist tunnustamast · 1950 tungisid Põhja-Korea väed Lõuna-Koreasse ja saavutasid edu vallutades peaaegu kogu Lõuna-Korea. Kasutades Nõukogude delegatsiooni puudumist, võttis ÜRO vastu otsuse saata Lõuna-Koreasse vormiliselt rahvusvahelised, sisuliselt Ameerika väed · USA väeüksused vabastasid kiiresti Lõuna-Korea ja vallutasid omakorda enamuse Põhja- Koreast. Sõtta sekkus Hiina

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Külm sõda

mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal (5). Blokaad toimus Berliini linnas Saksamaal. Peale Teist maailmasõda oli Saksamaal erinevate riikide okupatsioon (5). Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53) erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes. 1.2. Külma sõja mõiste:

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Külm sõda

1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 3 1. Külma sõja kujunemine: 1.1. Vastandlike leeride kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale sõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike (USA, Suurbritannia jt) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud võitlus

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Külm sõja kospekt

viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu.

Ajalugu
thumbnail
14
odt

KÜLM SÕDA

Hiina NL oli suurim suurema osa üksused tungisid ÜROle kallale, liitlased tulid kaotaja ja ta appi ja panid hiinlaste edasitungi seisma. autoriteet vähenes. 2.Berliini Võimuvõitlus NL-s, Sks-l Ülestõusud jäeti saatuse hoolde, Hukkus tuhatkond ülestõus tekkis lootus võõra võimu alt võimukandjad surusid ülestõusu maha, inimest, NSVL ei suutnud vabaneda, ehitustöölised NSVL kuulutas välja sõjaseisukorra, Kesk- ja Ida-Euroopa alustasid streiki, kasvas üle tänavatele toodi tankid. olukorda muuta. massimeeleavalduseks 3.Ungari Budapestis toimus Poola Ülestõus levis kiiresti üle riigi, viis valitsuse Arreteeriti kümneid

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Külm sõda

Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) ­ abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Külm sõda

(Berliini blokaad, õhuteed avatud (1948-1949)). 25.05.48 blokeeris Nõukogude Liidu pool kõik Berliini lääne sektorid. Algas Berliini blokaad, mis kestis kuni 12.05.1949. Lõppes pärast NATO moodustamist. Berliin jääb neljapoolsele haldamisele. 1949 Saksamaa lõhenemine: Läänest Saksamaa Liit Vabariik. NSV Liidu tsoonist Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda: 1949 Berliini blokaad ­ 1989 Berliini müüri langemine / 1990 Saksamaa taasühinemine / 1991 NSVL lagunemine. Demokraatlikud riigid pärast II Maailmasõda USA · tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks. · Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus- >majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. · Isolatsionismi asemes asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes peatada kommunismi levikut. · 1950. aastate algul sai kommunismi leviku pidurdamisest USA sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun