Küllastumata ühendid kokkuvõte, alkaanid (3)

Küllastumata ühendid

-ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet.
ALKAANID
ALKEENID
ALKÜÜNID
Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks.
Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Nad on reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja alkaanid, sest side katkeb kergesti.
KÜLLASTUMATA
KÜLLASTUNUD
KÜLLASTUNUD
CnH2n+2
CnH2n
CnH2n-2
-aan
-een
-üün
Kõik üksiksidemed
Üks või mitu kaksiksidet
* 1- alkeen
* 2- alkadieen
* 3- alkatrieen
Üks või mitu kolmiksidet.
FÜÜSIKALISED OMADUSED:

• C1 - C4 gaasid
  
• C5 – C16 vedelad
  
• C17 - ... tahked
  
• Hüdrofoobsed.
  

FÜÜSIKALISED OMADUSED:

• Moodustavad homoloogilise rea.
  
• 3 esimest on gaasid.
  
• Järmised on vedelikud.
  
• Alates C18H36 tahked.
  
• Neid leidub naftasaadustes.
  
• Hüdrofoobsed.
  
• Sulamis- ja keemistemp -d suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga.
  

FÜÜSIKALISED OMADUSED:

• Moodustavad homoloogilise rea.
  
• 3 esimest on gaasid (C2-C4).
  
• Järgmised on vedelikud (C5-C17).
  
• Alates C18 tahked.
  
• Lõhnavad ühendid-narkootilise toimega
  
• Hüdrofoobsed –> ei lahustu vees.
  
• C arvu kasvuga suureneb keemistemp ja väheneb sulamistemp.
  

KEEMILISED OMADUSED:

• Suhteliselt inertsed ained, st ei taha reageerida, tänu tugevatele C-C üksiksidemetele.
  
• PÕLEMINE
  
  
• PÜROLÜÜS
  
  
• KRAKKIMINE
  

KEEMILISED OMADUSED:

• Liitumisreaktsioonid on eriti iseloomulikud.
  
• HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga
  CH2 = CH2 + H2 -> CH3 – CH3
  alkeen alkaan
  
• HALOGEENIMINE
  CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br – CH2Br
  alkeen dibromoetaan
  
• LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA
  CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl – CH3
  kloroetaan
  
• HÜDRAATIMINE e. liitumine veega
  CH2 = CH2 + H2O -> CH3 – CH2 – OH
  etanool (alkohol, -ool)
  
• POLÜMERISATSIOON
  - polümeer e. kõrgmolekulaarne aine, koosneb korduvatest struktuurlülidest.
  - toodetakse orgaanilistest ainetest
  - kõige rohkem eteeni
  - küpsetab puuvilju
  n CH2 = CH2 - - > (-CH2 – CH2 – ) n
  (n= arv, kui palju on monomeere)
  

KEEMILISED OMADUSED:

• PÕLEMINE
  - täielik põlemine toimub ainult puhta O2 keskkonnas
  - õhus põlemisel erladub palju tahma
  (ei jõua ära põleda)
  CH  CH + 2,5 O2  2CO2 + H2O
  
• HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga
  CH  CH + H2  CH2=CH2
  
• HALOGEENIMINE
  CH  C-CH3 + Br2  CHBr = CBr-CH3
  
• LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA
  
• HÜDRAATIMINE e. liitumine veega
  CH  CH + H2O  CH3CHO