TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISTÖÖVAHENDID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Erivahendid 3.Sõelad ja kurnad 4.Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud 5.Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud 6.Puu-ja köögiviljade käsitsemise tarvikud 7.Kokkuvõte Sissejuhatus Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul. Meeldivat lugemist!
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Praktika seadmed ja töövahendid Lühireferaat Koostas: Jane Õigus Grupp: K-08b Juhendaja: Heli Kruusamägi Praktika seadmed ja töövahendid Seadmed, milleks kasutatakse. 1. Elektri pliit. 2. Elektri pann- kasutatakse liha- snitslite- praadimiseks. 3. Gaasi pliit. 4. Elektri ahi- kasutatakse ahju roogade valmistamisel: ahju kartulid, ahju vormid, aurutamisel keedu kartulid, jne. 5. Friteerimis masin- kasutatakse näiteks hakkpallide friteerimiseks. 6. Viilutamise masin- kasutatakse erinevate asjade viilutamiseks. 7. Püree masin- kasutatakse püree valmistamiseks, ja hakkliha segamiseks. 8. Mikrolaine ahi- kasutatakse asjade sulatamiseks ning soojendamiseks. Töövahendid, milleks kasutatakse. 1. Pott- kasutatakse keedu kartulite valmistamiseks. 2. Suur pott- kasu
Köögiseadmed Universaalsegajat kasutatakse toidumassi, taigna ja segude segamiseks ja vahustamiseks. Segamisvahenditeks on vispel ja segamislaba. Kasutamine: 1. Aseta nõu selleks ettenähtud hoobadele. 2. Kinnita segamisotsik 3. Segaja küljes on kaks kangi, milles üks on kiiruse reguleerimiseks ja teine on nõu üles alla tõstmiseks. Tõstes nõu üles kinnitub segaja nõu tugevasti hoobadele. 4. Masin käivitub ainult siis, kui nõu on ülaasendis ja kaitsevõre on ees. 5. Kiirust saab muuta ainult masina töötamiseajal. 6. Segaja tuleb alati käivitada ja seisatada minimaalse kiiruse juures. Hooldus: 1. Kui masin seiskub suure kiiruse juures siis tuleb nõu enne uut käivitamist eemaldada ning lülitada masin sisse ja panna uuesti minimaalse kiiruse juurde. 2. Ei tohi üle koormata. Aurukeedukatel on kahekordsete seintega nõu, kus seinte vahele jääva ruumi täidab aur seda nimetatakse aurusärgiks.
Kuressaare Ametikool Majutuse ja toitlustuse õppesuund Kokk Suurköögiseadmete õpetus Merli Pilter KO-14 Köögi planeerimine ja seadmed köögis Referaat Juhendaja õp. Halliki Väli Kuressaare 2014 Toitlustusettevõtte planeerimisel on tähtsad ruumide otstarbekus ja hubasus. 1 Ideaalne oleks, kui ruumi olemust võiks tootmisiseloomu muutudes kiiresti ja kergesti muuta. Köögiplaanil määratakse tootmis- ja teenindusprotsessiks vajalikud ruumid ja nende kasutamine ning valitakse seadmed ja paigutatakse need planeerimise aluseid arvestades. Lisaks planeeritakse vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ja kanalisatsioon. Algusest peale võetakse arvesse
Töövahendid köögis MÕÕTEVAHENDID: MÕÕTEKANNUD – Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel, roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. KÖÖGIVILJANOAD – Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera sobiv pikkus on ~ 8 cm, otsast laugja kujuga ja terav.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Sisu Sisu.............................................................................................................................................................1 NOAD........................................................................................................................................................1 LÕIKURID ja ABIVAHENDID LÕIKAMISEL......................................................................................4 KÄÄRID....................................................................................................................................................5 G/N NÕUD................................................................................................................................................7 PANNID.................................................................................................................................................. 11 KEEDUNÕUD.......................................................................
Kõik kommentaarid