50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liivi Paris
Õppematerjali autor
ELUTÄHTSATE NÄITAJATE MÕÕTMINE Peatükis käsitletavad teemad · Hingamissageduse mõõtmine · Pulsi mõõtmine · Vererõhu mõõtmine · Kehatemperatuuri mõõtmine HINGAMISSAGEDUSE MÕÕTMINE Sissejuhatus Hingamise all mõistetakse gaasivahetust, hapniku siirdumist välisõhust rakkudesse ja süsinikoksiidi liikumist rakkudest välisõhku. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamisliigutused ühtlaselt rahulikud, sisse- ja väljahingamine korduvad regulaarsete vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede
REIELUUKAELA MURD POSTOPERATIIVNE PERIOOD Iseseisev töö REIELUUKAELA MURD Reieluukaela murd tekib kõige sagedamini kukkumise tagajärjel. Reieluukaela murrud on tüüpilised vanemaealistele inimestele luude hapraks muutumise tõttu, kuid murde võib esineda ka noorematel inimestel tugeva trauma toimel. (Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini (Maasalu 2004). Murru tunnused: · Tugev valu murru piirkonnas pärast kukkumist · Ei saa jalale toetuda · Selili lamades ei saa jalga liigutada · Turse murru kohas · Jalalaba välisrotatsioonis (harva sissepoole pöördunud) · Vigastatud jalg on lühenenud (Kutsar 1998). · Võivad esine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Ilja Škatov ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS........................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.KÄTEHÜGIEEN.............................................................................................................4 2.ÕE ISIKLIK RIIETUS....................................................................................................5 3.KAITSEVAHENDID....................................................................................................
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord venivad o
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett. EI KOHVILE JA KIHISEVATELE JOOKIDELE 3. Halb isu tingitud iiveldusest või · Paku meeldivaid toite oksendamisest. ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid