2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma
4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . • Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. • Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma
2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad
süntees. Perifeerne analüüs 1. aste “ai”- heliärritus 2. aste “ai”- koosneb kahest eri tähendusega häälikust, a ei ole i ja i ei ole a Tsentraalne analüüs ja süntees 3. aste “ai”- koosneb a+i, mis kokku annavad ai 4. aste “ai”- kui kuuleme “ai, siis teame, et tegemist on valu väljendamisega Kuulmisanalüsaator tajub helisid, mille võnkesagedus on 16-20 000 Hz, üle selle on ultrahelid. Kõige tundlikum on inimese kõrv 1000-3000Hz helide suhtes. Tasakaaluelundi füsioloogia Tasakaaluaparaat paikneb sisekõrva kolmes poolringkanalisja esiku otoliitaparaadis. Nendes asuv neuroepiteel registreerib erutust, mida põhjustab endolümfi liikumisest tekkinud füüsikaline ärritus. Poolringkanalid registreerivad keha pöördliigutusi, nurkkiirengust. Ortoliitaparaat registreerib lineaarset kiirendust. Erutus antakse väike- ja suurajule, kust järgneb impulss kere, jäsemete, kaela ja
süntees. Perifeerne analüüs 1. aste “ai”- heliärritus 2. aste “ai”- koosneb kahest eri tähendusega häälikust, a ei ole i ja i ei ole a Tsentraalne analüüs ja süntees 3. aste “ai”- koosneb a+i, mis kokku annavad ai 4. aste “ai”- kui kuuleme “ai, siis teame, et tegemist on valu väljendamisega Kuulmisanalüsaator tajub helisid, mille võnkesagedus on 16-20 000 Hz, üle selle on ultrahelid. Kõige tundlikum on inimese kõrv 1000-3000Hz helide suhtes. Tasakaaluelundi füsioloogia Tasakaaluaparaat paikneb sisekõrva kolmes poolringkanalisja esiku otoliitaparaadis. Nendes asuv neuroepiteel registreerib erutust, mida põhjustab endolümfi liikumisest tekkinud füüsikaline ärritus. Poolringkanalid registreerivad keha pöördliigutusi, nurkkiirengust. Ortoliitaparaat registreerib lineaarset kiirendust. Erutus antakse väike- ja suurajule, kust järgneb impulss kere, jäsemete, kaela ja
2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . · Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei
tavalised. Risk haigestuda suureneb vanusega, riskiteguriteks on veel madal haridustase, ajutraumade esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Muutused ajus vananemisel: aju kaal langeb, ajuvatsakesed laienevad, jne. Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired 4. NÄRVISÜSTEEMI UURIMISMEETODID Neurofüsioloogia: EEG ja ENMG põhimõtted Elektroentsefalograafia (EEG) - ajukoore bioelektrilise aktiivsuse uurimine. Ajukoore neuronite sünaptiliste potentsiaalide summa. Registreeritakse peanahalt kümne elektroodiga, mis paiknevad mõlemal poolkeral ja kõigil sagaratel. Kõige olulisem meetod epilepsia diagnoosimiseks. Elektroneuromüograafia (ENMG) - lihaste biovoolude ja närvide juhtekiiruse registreerimine.
Eristatakse veel ka liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk-, ja sisekõrva. Kuulmise abil tajume hääli. Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20 000 Hz-ni. Helilained on õhu või mõne muu ülekandva aine lainena leviv võnkumine, vahelduva sagenemisega ja harvenemisega. Välis- ja keskkõrv koguvad ja edastavad helilaineid, mis seejärel mõjutavad sisekõrva heliretseptoreid. Väliskõrva moodustavad heli kinnipüüdev kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille
Kõik kommentaarid