Skulptuur ja arhitektuur Itaalias Skulptuur Kuulsaim ja tuntuim skulptor oli Michelangelo Buonarrotti Lähtus ainult oma isiklikust inspiratsioonist, ei toetunud teadusele ja reeglitele Andekas mitmel kunstiliigil ja edukas teadlane Kujutas oma tegelasi pingeseisundi Kuigi skulptor, oli tema suurimaks tööks Sixtuse kabeli laemaal, kus kujutas Piibli stseene maailma loomisest suure veeuputuseni Michelangelo Taavet Erines teistest selle aja Taaveti- teemalistest teostest oma tõsisuse tõttu Arhitektuur Oluliseks sai suurejoonelise terviku loomine Võeti veel rohkem eeskuju antiikarhitektuurist Bramante (1444-1514) Bramante Tempietto (väike kabel) pani aluse kõrgrenessansi arhitektuurile Kavandas Peetri kiriku Michelangelo (1475-1564)
,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena kool" Vatikanis, ,,Sixtuse madonna" tahvelmaal (Dresdeni galeriis, maaliti Piacenza San Sisto kirikule altariks.) MANERISM iseloomulik müstika, rafineeritus, kunstlikud efektid, väänlevad-väikese peaga-ebakindlas asendis pikaksvenitatud figuurid, ekstaatiline meeleolu, dünaamilisus, sillerdavad murtud värvitoonid, keerdunud üksteise haardes figuurid. SKULPT. Michelangelo Bounarroti ,,Taavet", ,,Mooses" Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A
hakati signeerima). I Arhitektuur Itaalias gooti stiil päriselt ei juurdunud, seal säilisid antiikkunsti mõjud teatud määral kogu aeg. Renessansi ajal ehitati nii kirikuid kui ilmalikke hooneid. · Peetri kirik Roomas maailma suurim kirik (pikkus 211,5 m, kupli Ø 42 m, kõrgus 132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks. · palazzo`d itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika).
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix �
Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju. Kujud looduslähedased, lemmikteemaks paljudel Taaveti kujutamine. Donatello(1386-1466). Alustas tööd Ghiberti abilisena. Brunelleschilt õppis ta perspektiivi põhitõdesid. Romaani ja gooti kunstis peeti rõivasteta inimkeha tabuks, nüüd aga on vastupidi. Püütakse edasi anda õhkuva
See on väike kahekorruseline kabel antiikse ümartempli laadis; alumist korrust kaunistab dooria sammastest ümbriskäik, hoonet kroonib kuppel. Peetri kiriku algne projekt on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli. Selle järgi pidi Peetri kirik olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis. Domineeriva peakupli kõrvale pidi kerkima 4 väiksemat kõrvalkuplit. Töö jätkajaks sai Michelangelo. (Püha Peetrus maeti a. 64 pKr. kalmistule, mis asus Circus Nero, tema ristilöömise paiga lähedal. Aastal 324 ehitas Constantinus haua kohale basiilika. A 1506 tegi paavst Julius II Bramantele ülesandeks ehitada vana varakristliku Peetri basiilika asemele uus hoone.) Bramante loomingul on väga palju järgijaid. MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) Arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja. Tema arhitektuurilooming sündis peamiselt tema
mitmekülgsus, nende võimete ulatus. Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemiga. Pakkudes ennast Milano hertsogi Sforza teenistusse, rõhutas ta oma võimeid mitmesuguste sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne. ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama arhitektina, skupltorina ja maalikunstnikuna. Kuid Leonardo oli ka loodusteadlane, filosoof, arhitektuuri- ja kunstiteoreetik, muusik. Michelangelo geniaalne loov vaim avaldus nii skupltuuris, maalis, arhitektuuris kui ka luuleloomingus- tema sonettides. F.Engels on renessanssi iseloomustanud ajastuna, mis vajas ja sünnitas mitmesuguste huvidega ning hiiglasliku vaimujõuga inimesi, kes kirglikult oma ideede eest välja astusid ja nende eest võitlesid. 4. RENESSANSSKUNST 8 4.1. Kunsti iseloomustamine Maalikunsti arenemine Itaalias oli XV sajandil väga intensiivne ja teiste kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam
Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha
Kõik kommentaarid