puudumises oli kõige rängem solvang. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne, helde. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust vaid häbi. Rüütlite relvastus ja sõjapidamisviis. Rüütel sõdis ratsa. Tema peamised relvad olid pikk ja küllalt raske oda ning sirde kahe teraga mõõk. Vasakus käes kandis rüütel kilpi, peas rauast kiivrit. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keaha metallplaatidega kaetud soomusrüü, XI saj hakati enam kandma rõngassärke. Rüütliväed olid tavaliselt suhteliselt väiksed. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Odad puruneisd ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Võidetud vastast enamasti ei tapetud, sest see polnud rüütlireeglite kohane ega kasulik
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna
Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõülikult välja tõrjusid. Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andis tooni rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad keerukad feodaalsuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond. Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud, mis püüdsid endast ühendada rüütli ning munga ideaali. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis ostus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heidsid. Arenesid jalaväe võistlusviis ning piiramistehnika.
Umbes 20-aastaselt löödi noormees rüütliks. Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. 2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja
õlale, mis kinnistas rüütliks saamise.) Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad vennaskonnad. Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust täiel määral ning pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu (hospitaliitide ordu), Templiordu, Saksa ordu. Kiriku ja inimeste silmis esindasid nad sõjamehe ideaali. Aadli elulaad & rüütlikultuur Relvastus. Ratsa, piik (vastase sadulastpaiskamiseks), mõõk (lähivõitlus), rõngassärk (laskis paremini õhku läbi, kui soomusrüü), ammud, kiiver, kilp (perekonna vapiga). Linnused. Ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Kiviehitised varasemate puukindluste asemel. Linnuse suurus ja kuju olenesid omaniku jõukusest. Paremini kaitstud linnused sundisid tähelepanu pöörama piiramistaktikatele võeti üle islamimaadest: kiviheitemasinad, müüripurustajad e. taraanid, piiramistornid.
Kaitserelvastuses kasutati metallist kiivrit ja turvist: varakeskajal metallplaatidega kaetud nahast soomusrüü; alates 11.saj rõngassaärk; kõrgkeskajal hakati ambude ja pikkvibude eest kaitsmiseks kandma rõngassärgi peal veel metallplaatidega tugevdatud nahkset vesti; hiliskeskajal hakati tegema ka kogu keha katvaid raudrüüsid. Lisaks turvisele kaitsti ennast kilbiga, mis keskaja algul olid ümmargused ning hiljem said kolmnurkse kuju. Kilpidele maaliti rüütli perekonna vapp. Lisaks rüütlitele osalesid lahingutes ka jalaväelased, kes olid relvastatud piikide, kilpide, ambude või pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid. Rüütliratsaväe rünnaku vastu kasutati oskuslikult
saj rõngassaärk; kõrgkeskajal hakati ambude ja pikkvibude eest kaitsmiseks kandma rõngassärgi peal veel metallplaatidega tugevdatud nahkset vesti; hiliskeskajal hakati tegema ka kogu keha katvaid raudrüüsid. Lisaks turvisele kaitsti ennast kilbiga, mis keskaja algul olid ümmargused ning hiljem Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer said kolmnurkse kuju. Kilpidele maaliti rüütli perekonna vapp. Lisaks rüütlitele osalesid lahingutes ka jalaväelased, kes olid relvastatud piikide, kilpide, ambude või pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid
· Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. · Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. · Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. 3. Rüütliks saamine. a. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. b. Vastav kasvatus: · 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. · 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. · 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. 4. Rüütlieetika 3 põhimõtet: a. Jäägitu ustavus oma isandale: · Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. b. Perekonna au ja hea nime hoidmine:
Kõik kommentaarid