TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest
Tasuta kõrgharidus. Tasuta kõrgharidus Eestis tähendab seda, et üliõpilase eest maksab õppetasu riik. Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha. Selleks otstarbeks saavad parimad üliõpilased õppetoetust, mis pole paraku piisavalt suur nende kulutuste katmiseks. Tasuta õppimine kehtib ainult eestikeelsetel õppekavadel. Kui varem oli akadeemilise puhkuse ajal õppimise lubamine ja selle maht kõrgkoolide enda otsustada
TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest
Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees
................................................................................................................ 24 2 3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab
Kas ülikool või kutseõppeasutus Austatud siinviibijad! Tahaksin teile avaldada oma mõtteid õppimisvõimaluste ja nende praktilise kasutamise võimaluste üle edaspidises elus. Viimasel ajal on hakatud diskuteerima teemal, kas ülikool või kutseõppeasutus. Meie vanemate kooli lõpetamise ajal läksid kõik paremad õpilased iseenesest mõistetavalt gümnaasiumi ja seejärel ülikooli. Ainult eriti kehvad õppijad asusid õppima kutsekooli. Ja tulemused on praegu meie ühiskonnas näha. Nüüd aga on seisukohad muutunud. Meie riigis on praegu väga palju kõrgharidusega inimesi, kes peale ülikooli lähvad tööle paremal juhul panga telleriks, halvemal Iirimaale seeni korjama või kanu kitkuma. Samas on puudu spetsialistidest
tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Soome on sõjajärgsest ülesehitusperioodist saadik järjekindlalt järginud põhjamaise heaoluriigi
Praktikandi praktikal oleku ajahetkel on kõrgharidusreform riigikogus lugemisel. Eelnõu, mille kohaselt jõustuvad muudatused 1. septembril 2013. aastal, muudatused rahastamises jõustuvad 1. jaanuaril 2014. aastal saadeti riigikokku juba detsembris 2012. Hetkel on eelmise valitsuse ajal ministeeriumis koostatud seaduseuuendustest (kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja täiskasvanukoolituse seadus, kõrghariduse standard) peatatud, alles ümbertegemisel või riigikogus menetlemisel. See on EHTE jaoks aga arengut takistav, sest arengukava aastateks 2013-2015 on koostamisel, ning seda pole mõtet kinnitada. Euroopa 2020. aasta strateegias, selle juhtalgatustes ja sellega seotud uutes integreeritud suunistes on teadmised seatud kesksele kohale Euroopa Liidu püüdlustes aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Euroopa vajab kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja aktiivseid kodanikke, kelle abil luua uusi
Kõik kommentaarid