Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrgem matemaatika / lineaaralgebra (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #1 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #2 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #3 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #4 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #5 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #6 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #7 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #8 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #9 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #10 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #11 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #12 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #13 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #14 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #15 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #16 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #17 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #18 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #19 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #20 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #21 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #22 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #23 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #24 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #25 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #26 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #27 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #28 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #29 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #30 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #31 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #32 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #33 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #34 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #35 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #36 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #37 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #38 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #39 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #40 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #41 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #42 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #43 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #44 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #45 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #46 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #47 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #48 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #49 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #50 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #51 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #52 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #53 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #54 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #55 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #56 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #57 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #58 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #59 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #60 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #61 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #62 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #63 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #64 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #65 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #66 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #67 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #68 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #69 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #70 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #71 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #72 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #73 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #74 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #75 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #76 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #77 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #78 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #79 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #80 Kõrgem matemaatika- lineaaralgebra #81
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 81 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 198 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Serg0 Õppematerjali autor
81 lehekülge definitsioone, tõestusi, seletusi. Paremat netist ei leia.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
rtf

Lineaaralgebra eksam

1. Kompleksarv kui reaalarvude paar. Tehted kompleksarvudega. Tehete omadused. Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadused. Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvude paari (x,y). C = {(x;y) | x, y R} Tehted kompleksarvudega: z1 = (x1; y1) C; z2 = (x2; y2) C 1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiivne, st (z1z2)z3 = z1(z2z3) z1, z2, z3 C korral

Lineaaralgebra
thumbnail
25
doc

Algebra ja geomeetria kordamine

MAATRIKS: Maatriks ­ nimetatakse ümarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on eristatavad read ja veerud. Maatriksi mõõtmed ­ Maatriksit, milles on m rida ja n veergu nimetatakse täpsemalt (m,n)- maatriksiks ning arvupaari (m,n) selle maatriksi mõõtmeteks. Maatriksi järk ­ Omadus, mis esineb ainult ruutmaatriksil: Näiteks Mat(n,n) nim. n-järku maatriksiks. Maatriksi elemendid ­nimetatakse reaalarve, milledest maatriks koosneb. Maatriksi ja maatriksite hulga tähistused ­ Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega: A, B,....X, Y, Z. Maatriksite elemente tähistatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega: a, b, c, jne. Kõigi (kõikvõimalike mõõtmetega) maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat abil ning kõigi (m, n)-maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat(m, n) abil. Ruutmaatriks ­maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga, s.t. m=n Ristkülikmaatriks ­maatriks, mille ridade arv

Algebra ja geomeetria
thumbnail
26
docx

Lineaaralgebra eksami kordamisküsimused vastused

1. Ristkoordinaadid- kui ruumis on antud ristkordinaadisüsteem, siis ruumi iga punkt P on üheselt määratud ristkordinaatidega x,y,z, kus x on punkti P ristprojektsioon absissteljele, y on punkti P ristprojektsioon ordinaattelele ja z on punkti P ristprojektsioon aplikaattelele P(x,y,z) 2. Kahe punkti vaheline kaugus- Kui P1(x1,y1,z1), P2(x2,y2,z2) on ruumi punktid siis kaugus d punktide P1 ja P2 vahel on määratud valemiga √ 2 2 d= ( x 2−x 1 ) + ( y 2− y 1 ) + ( z 2 + z 1) 2 3. Vektori mõiste-Vektor on suunatud lõik millel on kindel algus- ja lõpp-punkt. 4. Nullvektor-Vektorit, mille pikkus on null, nimetatakse nullvektoriks ja tähistatakse sümboliga . Nullvektori suund on määramata. 5. Ühikvektor- Kui vektori pikkus on 1 6. vektorite liitmine-rööpkülikureegel: Vektorite a ja b summaks nimetatakse niisugust vektorit c, mis väljub nend

Matemaatiline analüüs 1
thumbnail
9
docx

Lineaaralgebra

Kordamisküsimused 1) Kompleksarvu mõiste. Kompleksarvu algebraline kuju ja tehted algebralisel kujul. DEF. k.arvuks nim. Arvufoori (a,b) kus a,bR. esitatakse z=a+bi (a-reaalosa,b-imaginaar osa,i- imaginaar ühik). Põhimõiste olgu z1=a1+b1i,z2=a2+b2i z1=z2 kui a1= a2 ja b1=b2, z=0 kui a=0 ja b=0,k- arvu z1=a1-b1i nim.kaas k-arvuks z1=a1+b1i. Arvutamine z1+z2= (a1+a2)+(b1+b2)i, z1-z2= (a1-a2)+(b1-b2), z1*z2= z 1 ( a1 +b 1 i ) (a 2+b 2 i) (a1+b1i)*(a2+b2), = z 2 ( a2 +b 2 i ) (a 2+b 2 i) 2) Kompleksarvu trigonomeetriline kuju ja tehted trigonomeetrilisel kujul. geomeetriline kujutamine k-arv/reaalarvu paar (a,b).saab k-arvu z=a+bi kujutada xy tasandil kus kordinaadid a-reaal osa, b- imaginaar osa ja vastavalt X-telg k-arvu reaal telg ja Y- telg ­ imaginaar telg.XY tasandi iga punkt M(x,y) ongi z=x+iy

Matemaatiline analüüs 2
thumbnail
28
pdf

Lineaaralgebra ja analüütiline geomeetria konspekt

Eksami kordamisküsimused Lineaaralgebra ja analüütiline geomeetria (2015- 2016 aasta sügis) Ristkoordinaadid. Kui ruumis on antud ristkoordinaadisüsteem, siis ruumi iga punkt P on üheselt määrastud ristkoordinaatidega x, y, z, kus x on punkti P ristprojektsioon abstsissteljele, y on punkti P ristprojektsioon ordinaatteljele ja z on punkti P ristprojektsioon aplikaateljele. Kirjutame P(x, y, z). Kahe punkti vaheline kaugus. Kui P1(x1, y1, z1), P2(x2, y2, z2) on ruumi punktid, siis kaugus d punktide P1 ja P2 vahel on määratud valemiga Vektori mõiste Vektor on suunatud lõik alguspunktiga punktis A ja lõpp-punktiga punktis B. Nullvektor Eukleidilises ruumis (näiteks tasandil) on nullvektoriks määramata suunaga vektor, mille pikkus on null. Ühikvektor Kui vektori pikkus on 1, siis teda nimetatakse ühikvektoriks. Vektorite liitmine ja lahutamine Lahutamine toimub sama põhimõtte järgi. Reaalarvu ja vektori korrutis. Vektori pikkus Vektori pikkuseks lo

Algebra ja analüütiline geomeetria
thumbnail
5
doc

Crameri teoreem lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks

Crameri teoreem lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks See teoreem kehtib meelevaldsete lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks, kus võrrandite ja tundmatute arvud on võrdsed. Lisaks peavad võrrandisüsteemid olema korrastatud. Kui lineaarse võrrandisüsteemi maatriksi determinant on nullist erinev, siis avalduvad tundmatud murdudena, mille nimetajaks on süsteemi maatriksi determinant ja mille lugejad on maatriksi, mis saadakse süsteemi maatriksist vastava tunmatu kordajate veeru asendamisel vabaliikmete veeruga, determinandid. Kui maatriks täidab Crameri teoreemi eeldusi, siis öeldakse, et tegemist on Crameri peajuhtumiga. Seega Crameri peajuhtumil 1) m=n, 2) |A| 0. Tähendab, Crameri peajuhul on lineaarsel võrrandisüsteemil üksainus lahend, mis avaldub valemitega x1=|A1|/|A| x2=|A2|/|A| .. xn=|An|/|A| Determinantide omadused, determinandi arendus rea (veeru) järgi Omadus 1. Transponeerimisel (ridade ja veergude ringivahetami

Lineaaralgebra
thumbnail
4
doc

Lineaar algebra teooria kokkuvõte

Lineaarvõrrandsüsteem-nim. Võrrandisüsteemi kujul {a11x1+..+a1nxn=b1 ; am1x1+.. +amnxn=bm. Arve aij nim lvs kordajateks, arvud b1..bm on vabaliikmed ja x1..xn on tundmatud. Süsteemi võrrandite arv m ja tundmatute arv n on sõltumatud. Sellist võrrandisüsteemi nimetatakse lineaarseks võrrandisüsteemiks, sest otsitavad suurused x1.. xn esinevad ainult lineaarsetes tehetes, st neid on vaid liidetud ja skalaariga korrutatud. Def. Arvude järjendit c1.. cn nim lvs lahendiks, kui tundmatute asendamisel nende arvudega (loomulikus järjekorras, st x1 = c1.. xn = cn) on süsteemi kõik võrrandid rahuldatud. Võrrsüsteemi nim kooskõlaliseks, kui tal leidub vähemalt 1 lahend. Kui lahendid puuduvad, nim sõsteemi vasturääkivaks. Võrrsüs kõigi lahendite hulka nim võrrsüs lahendihulgaks e üldlahendiks. Igal lvs-l kas lahend puudub, on ühene lahend või on lõpmata palju lahendeid. Cramer. Def. Öeldakse, et lvs-i korral on tegemist Crameri peajuhuga, kui 1)tundmatute arv võrd

Lineaaralgebra
thumbnail
14
doc

KT spikker

1.Lineaarse võrrandisüsteemi definitsioon. Võrrandisüsteemi kordajad, vabaliikmed, lahend. Süsteemi maatriks ja laiendatud maatriks. Lineaarse võrrandi all mõistetakse võrrandit kujul a1 x1 + a2 x2 + ... + an xn = b , (1) kus a1 , a2 , ... , an ja b on fikseeritud arvud ning x1 , x2 , ... , xn on tundmatud. Arvu b nimetatakse vaadeldava võrrandi vabaliikmeks, arve a1 , a2 , ... , an aga tema kordajateks. Def. 1. Võrrandi (1) lahendiks nimetatakse selliseid tundmatute x1 , x2 , ... , xn väärtusi c1 , c2 , ... , cn R , et pärast nende paigutamist võrrandi (1) vasakusse poolde tundmatute asemele kehtiks võrdus a1c1 + a2c2 + ... + ancn = b . Võrrandi (1) lahend on n arvust c1 , c2 , ... , cn koosnev järjestatud lõplik jada. Seega saab teda vaadelda aritmeetilise vektorina

Lineaaralgebra




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun