10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sun123451
Õppematerjali autor
täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust. · Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus · Legaat paavsti volitatud esindaja · Kirikukogu kõrgvaimulike ühendus, mille paavst tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku kutsus · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt · Kümnis kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad. · Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Rajati ka ametikoole e abakusekoole, kus pöörati tähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Osa õppetööst toimus tvaliselt õpilaste emakeeles(, kuigi ladina keel oli programmis). Vanimad ülikoolid-Kõige varasemad ülikoolid tekkis Itaalias. Salernos oli uba X saj arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamai arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis XI-XII saj vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. See kool püsis Euroopas tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edasipidi. Pariisi ülikool tekkis XII saj kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Umbes samal ajal pandi alus matem ja loodusteadusega kuulsus võitnud Oxfordi ülikoolike Inglismaal. Cambridgei ülikool alustas tegevust XIII saj algul. Hispaania kõige tuntum arstiteaduskeskus Salamanca ülikool 1218. saksamaal tekkisid ülikoolid alles
Üha kindlamalt kaitstud linnus sundis pöörama suuremat tähelepanu piiramistehnikale. Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi. Bilda ehk vastukaalukatapult. 4.TURNIIRID Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus. Kuna Euroopas feodaalsõdu oli üha vähem, pidid nad oskusi demonstreerima rahuajal. Selleks olid jahiretked ja organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel, kuigi relvad olid nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Sp asendusid need kahevõitlusega. Levinud tava kohaselt sai võitja endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas
Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse.
rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud TURNIIR - organiseeritud sõjamängud, mis olid rüütlitele oma võimete näitamiseks ja kuulsuse võitmiseks. Hiliskeskajal pidasid turniire ka linnakodanikud. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. FEODAALNE KILLUSTATUS - ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhteliselt iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad HANSA LIIT - Hansa Liit oli 12. ja 17. sajandi vahel Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud institutsioon, mis kujutas endast samaaegselt nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste organisatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid