Kõnetegevuse psühholoogia (1)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

K�netegevuse ps�hholoogia

PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel

Kategoriseerimata

21

doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

· kuidas kõne funktsioneerib ühe viisina suhtlemisviisina. - keel kui märgisüsteem, milliseid kõneakte esineb ja kuidas neid kujundada. · Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat- mida eesti teadlased teevad eesti keele osas kõneuuringus. PSL arenguetapid 1 · 3 põhilist etappi, lisandunud kognitiivmingiakt.. · 1. etapp- biheivioristlik psühholingvistika- põhineb psühholoogilisel ja keeleteaduslikul teoorial. Selles etapis tugev psühholoogia osa · iseloomulik- käitumisele põhinemine- ütlesid, et käitumine on väliselt vaadeldav ja suunatav, vaatasid kõnet kui verbaalset käitumist- kõne kui reaktsioon stiimulile. Probleemiks- ei selgitatud, kuidas tekib spontaanne, omaalgatuslik kõne.  · Keskendus teadete kodeerimisele ja dekodeerimisele suhtlemise käigus- põhines sideteoorial. · Piiratud nägemus- arvasid, et kõne areng toimus sõnade kaupa, uurisid ainult sõnu,

Pedagoogika

35

docx

Kõnetegevuse psühholoogia konspekt

Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne

Eripedagoogika

10

docx

Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar

suhete fikseerimiseks ja soodustab mõtte hargnemist. Keeleüksused on üheaegselt verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kõne ja mõtlemine on omavahel seotud ka metakeeleliste vahendite omandamisel. Mis on sisekõne funktsioonideks; milline on egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel; milline on sisekõne struktuur ja miks kujunevad erivajadustega lapsel egotsentriline kõne ja sisekõne hiljem/puudustega? Sisekõne on üks kõnetegevuse vomidest. Tema funkstiooniks on teenendada verbaalset tunnetustegevust ning planeerida-reguleerida oma tegevust. Sisekõne tervikuna on intellektuaalse tegevuse verbaalne mehhanism, mõtestatud suhtlemine iseendaga. Sisekõne eelduseks on egotsentriline kõne, s.t. väliskõne, mis saadab lapse tegevust. Egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel on järgmine: täidab intellektuaalseid ülesandeid nagu hiljem sisekõne.; struktuurilt läheneb egotsentriline kõne sisekõnele:

Eesti keel

53

docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

(sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7. kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8. kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. Ainealased põhimõtted ehk printsiibid:  Kõnetegevuse kujundamine praktilise tegevuse ja suhtlemise kaudu ning jaoks. Lapse praktiline tegevus ja tunnetustegevus on kõnetegevusega dünaamilistes suhetes. Algklassides on mitteverbaalse tegevuse osa kõne omandamises eriti suur. Selle käigus kujunevad kujutlused esemetest, nende tunnustest, tegevustest ning objektide seostest. Kõik see on baassõnavara ning baaslausemallide omandamise aluseks. Eriti tähtsaks tuleb pidada orienteerumist ruumisuhetes

Eripedagoogika

68

doc

Kõnetegevuse psühholoogia

,et see on jalgadel plaat, millel saab erinevaid asju teha. - mõiste kujuneb sõna vahendusel. Sõna viib lapse kujutlusest mõisteni välja (kui jõuab siiamaani) Kõne on seotud kujutlustega, mõistetgea jne. F. de Saussere . Ta eristas keelt, kõnet ja künetegevuse mehhanismi. Keeleteadus hakkaski uurima aint keelt põhimõtteliselt. Tulemus on aga seepärast piiratud ikkagi. Siis uuritigi häälikuid, foneeme, sõnavorm, grammitlisi morfeeme. Keel(langue) ­ kõne (parole)- kõnetegevuse mehhanism (sisemine ,,lingvistika") Keele ­ sotsiaalne märgisüsteem (struktureeritud). Süsteemil on oma kindel sisemine ehitus, kindel struktuur. Vähemalt formaalne struktuur peab olema üheselt mõistetav inimstele enamvähem. Märk - reaalsus mõiste keeleüksus (akustiline kujund tähendus). Siin tekib jälle mõiste küsimus. Keegi on öelnud, et me enamasti opereerime mkujutluste tasandil mitte müiste tasandil. Märk on akustiline tähendus, keeleüksus. Aga keeleüksus

Pedagoogika

13

docx

Lapse vaimne areng

võimaldavad tal samaaegu teha mitut tegevust ning keskenduda mitmele eesmärgile. Laps ei teadvusta veel ega kasuta õppimise strateegiaid, kuigi võib õpetamise korral seda lühikest aega teha,näiteks: jätta esitatud nimekirjast meelde sõnu üldnimetuse järgi( loomad, linnud, toit. Laps on muutunud teadlikumaks oma mälu võimalustest ja piirangutest, mistõttu hakkab teadlikult meeldejäetavat materjali üle kordama. Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest ­ keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus rikkaliku varu sõnades talletatud teadmisi ja praktilisi oskusi

Pedagoogika

36

docx

Emakeele õpimapp

Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks:  Näpumängude kasutamine koolieelseseas  Väikelapse kõne areng ja selle toetamine  „Peitusmäng“  Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)  Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär

Eesti keele ajalugu

Kommentaarid (1)