50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 68 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
401 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
estoonian
Õppematerjali autor
· kuidas kõne funktsioneerib ühe viisina suhtlemisviisina. - keel kui märgisüsteem, milliseid kõneakte esineb ja kuidas neid kujundada. · Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat- mida eesti teadlased teevad eesti keele osas kõneuuringus. PSL arenguetapid 1 · 3 põhilist etappi, lisandunud kognitiivmingiakt.. · 1. etapp- biheivioristlik psühholingvistika- põhineb psühholoogilisel ja keeleteaduslikul teoorial. Selles etapis tugev psühholoogia osa · iseloomulik- käitumisele põhinemine- ütlesid, et käitumine on väliselt vaadeldav ja suunatav, vaatasid kõnet kui verbaalset käitumist- kõne kui reaktsioon stiimulile. Probleemiks- ei selgitatud, kuidas tekib spontaanne, omaalgatuslik kõne. · Keskendus teadete kodeerimisele ja dekodeerimisele suhtlemise käigus- põhines sideteoorial. · Piiratud nägemus- arvasid, et kõne areng toimus sõnade kaupa, uurisid ainult sõnu,
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne
PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel
suhete fikseerimiseks ja soodustab mõtte hargnemist. Keeleüksused on üheaegselt verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kõne ja mõtlemine on omavahel seotud ka metakeeleliste vahendite omandamisel. Mis on sisekõne funktsioonideks; milline on egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel; milline on sisekõne struktuur ja miks kujunevad erivajadustega lapsel egotsentriline kõne ja sisekõne hiljem/puudustega? Sisekõne on üks kõnetegevuse vomidest. Tema funkstiooniks on teenendada verbaalset tunnetustegevust ning planeerida-reguleerida oma tegevust. Sisekõne tervikuna on intellektuaalse tegevuse verbaalne mehhanism, mõtestatud suhtlemine iseendaga. Sisekõne eelduseks on egotsentriline kõne, s.t. väliskõne, mis saadab lapse tegevust. Egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel on järgmine: täidab intellektuaalseid ülesandeid nagu hiljem sisekõne.; struktuurilt läheneb egotsentriline kõne sisekõnele:
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda te
1. Keel ja kõne, peamised mõisted  Keel - on sümbolite süsteem, mis on korraldatud erilises vormis ja mida kasutatakse info edastamiseks (tunnete, mõtete, soovide väljendamiseks). Keele komponendid- sõnade häälikuline koostis, tähendus, grammatika, lauseehitus. Keel on süsteem, mida emakeeles rääkija valdab ja mis võimaldab tal produtseerida ja mõista lauseid. Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks:  Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa);  Naudingutega seotud helid (koogamine).  Kõik ülejäänud kõnelise käitumise
1. Keel ja kõne, peamised mõisted  Keel - on sümbolite süsteem, mis on korraldatud erilises vormis ja mida kasutatakse info edastamiseks (tunnete, mõtete, soovide väljendamiseks). Keele komponendid- sõnade häälikuline koostis, tähendus, grammatika, lauseehitus. Keel on süsteem, mida emakeeles rääkija valdab ja mis võimaldab tal produtseerida ja mõista lauseid. Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks:  Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa);  Naudingutega seotud helid (koogamine).  Kõik ülejäänud kõnelise käitumise
(sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7. kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8. kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. Ainealased põhimõtted ehk printsiibid:  Kõnetegevuse kujundamine praktilise tegevuse ja suhtlemise kaudu ning jaoks. Lapse praktiline tegevus ja tunnetustegevus on kõnetegevusega dünaamilistes suhetes. Algklassides on mitteverbaalse tegevuse osa kõne omandamises eriti suur. Selle käigus kujunevad kujutlused esemetest, nende tunnustest, tegevustest ning objektide seostest. Kõik see on baassõnavara ning baaslausemallide omandamise aluseks. Eriti tähtsaks tuleb pidada orienteerumist ruumisuhetes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid