Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesu
Lõua tõmbamine. Mine tagasi lõua keskele. Aseta käed kausikujuliselt umber lõua nii, et sõrmeotsad keskel kokku puutuksid. Tõmba käsi üksteisest eemale, liikudes kõrvade poole. Tõmbamine peaks toimuma nii lõualuu servast all- kui ülalpool. Tegemist on aeglase võttega , mis hajutab hästi pingeid 6. Lõua ringitamine. Aseta mõlema käe sõrmed partneri mälumislihasele sarnaluus veidi allpool. Tööta lihased sõrmede aeglaste ringikujuliste sügavate liigutustega läbi. Kui lihased on pinges, palu partneril lõdvestuda. Suu avamine võib aidata lihaspinget vähendada. See vote maandab stressi ja leevendab peavalusid 7. Lauba pühkimine. Massaazi lõpetuseks aseta üks käsi partneri laubale kulmudest kõrgemale. Silita vaheldumisi mõlema käega üle otsmiku juustepiiri suunas. Lõpetuseks aseta mõlemad käed õrnalt partneri silmadele. 3. KUIDAS TEHA PEAMASSAAZI
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Võrkpall algajatele Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima tehnikat.
TEE NAGU MINA! Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga oma kehaga. Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi. MEELESPEA Toas või õues Laste arv piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik Ei määri Mida laps õpib? See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada. Mida teha Näidake talle, kuidas oma keha rütmiliselt liigutada. Ta võib käsi plaksutada, jalgu trampida, näppudega peopesale koputada, kingaservi kokku taguda, punni puhutud põski plaksuga tühjaks lüüa, lahtise või kinnise suuga keelega laksutada. Et laps saaks oma kehaga rütmi jäljendada, võib alustada ükskõik millise heliga neist. Alguses kasutada lühikeste pausidega lihtsat rütmi, hiljem võib tasapisi üle minna vahelduvatele
Eesmärk: *Laps oskab kirjeldada missugune on ilm erinevatel aastaaegadel. *Laps seostab omavahel loodusnähtusi nt. päike paistab, vihma sajab, lehed langevad jne. Hea Alguse rühm, tegevused keskustes: kunstikeskus, kodumängukeskus, kirjaharjutuskeskus, teaduskeskus, veemängukeskus, kokanduskeskus, lauamängukeskus. Vaatlemine ja uurimine (V. U), kuulamine ja kõnelemine (K. K),võrdlemine ja arvutamine (V. A). Esmaspäev: Hommikuringis luuletus "Aastaajad" (luuletused lk.) Külla tuleb nukk Mai, kes tunneb huvi, mida lapsed aastaaegadest (loodusnähtustest) teavad ja mida tahavad teada. Nukk Mai jutustab, et on soe ja kuiv ilm, päike paistab soojalt (asetab päikese tahvlile). Lapsed arutavad, millisel aastaajal on väga soe? Õige- suvel. Õ/m "Mida ma suvel teen?" (lisas) Kunstikeskuses vaadeldakse erinevaid suve pilte (nt. kodust kaasa võetud fotosid) ja
mida teha Pange mängima aeglane lugu. Laps võtab kingad jalast ja paneb oma jalad teie labajalgadele. Teoreetiliselt peaksite te nüüd tantsima hakkama. Praktikas võtab koosliikumise õppimine ilmselt veidi aega. Alustage edasi-tagasi kõndimisest, seejärel harjutage samme kõrvale. Kui see tundub liiga raske, võite lapse alati sülle võtta ja niimoodi tantsida. KÕNNIME NAGU EGIPTLANE Tantsimiseks tuleb tunnetada oma keha, aga samuti suuta liigutustega väljendada muusika rütmi ja meeleolu. See lihtne ja lõbus tegevus õhutab lapsi oma liigutusi tunnetama. mida teha Julgustage lapsi muusika saatel erinevalt kõndima ja liikuma, näiteks konna moodi hüppama, kassi moodi hiilima, ussina vingerdama ning isegi egiptlase moodi kõndima, kui ta oskab! Siin sobivad igasugused liigutused laske tal liigutada end muusika rütmis nii veidral viisil kui ta vähegi tahab.
Laps aga, kes valetab, peidab käed selja taha ning langetab pilgu (Nierenberg 1997: 33). Nagu kõik suhtumised, nii kutsuvad avatus ja usaldus esile vastuusalduse. Charles Darwin on tõestanud, et kui loom viskub allaheitlikkusest (üks avatuse sümbol) selili, paljastades kõhualuse ja kõri, ei ründa teda ükski loom (Nierenberg 1997: 34 ). Kaitseseisund Ohu või ebameeldiva olukorra puhul hakkab inimene end instinktiivselt mitmesuguste liigutustega kaitsma, asetades nt. käed rinnal risti. See zestis sisalduv teave avaldab partnerile suurt mõju: ka tema võtab sisse kaitseseisaku. Sama mõju avaldub grupisiseselt kui üks vestlejatest grupis asetab käed rinnale risti, siis teevad seda ka teised. Kui paar inimest grupis on sellise kaitseasendi sisse võtnud, on tulemuseks see, et kogu grupi tegevus on tugevasti häiritud (Nierenberg 1997: 32).
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ,,Põdramaja" (Lisa1)
Kõik kommentaarid