ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda sellised julgustavad sõnad kurbuse- ja pessimismimüürist läbi tungida. Lootus tekib alles siis, kui olete leidnud mõistliku ja läbiproovitud viisi, kuidas depressioonist jagu saada. Käesolevas raamatus räägin ma teile lühidalt ja arusaadavalt täiskasvanute ja noorte
Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend
Aga järgmine kord katsu varem kodus olla! Muide, ma tean, et käisid kirikus! Kas sa ka seda tead, et preester surnud on?" Mul tulid ehmatusest külmavärinad peale! Ma pidin ju kuidagi oma mehele seda seletama! Ta ju ootab! "Kallis, ma pean sulle midagi tunnistama! Ma olen mõrvar ehk sõnamõrvar! Ma tapsin Johni, preestri, Kristiina ja Greete oma sõnadega!" "Aga kuidas sai see tulekahju sinna tagaruumi?" küsis ta kulmu kortsutades. "Ma olin nii meeleheitel, et mul ei jäänud muud üle!" ütlesin läbi nutu. "Hea küll, hommik on õhtust targem!" ütles Stiiv-Maikel armsalt ja vahetas riided ära. Ta heitis mu kõrvale magama. Ma jutustasin Stiiv-Maikelile kogu loo hommikul puhtalt ära. Kui järsku hakkas Stiiv- Maikel hingeldama. Ma mõtlesin: mida ma küll teinud olen? Stiiv-Maikel kukkus kramplikult põrandale. Ma laskusin ta kõrvale põlvili ja hakkasin nutma! Ma arvasin, et nüüd on ka temal ots peal! "Boh!!!" ehmatas mind Stiiv-Maikel naerdes
reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan. «Teie seal, kes te luugi taha poete! Jah, teie! Ehk kõnelete ka mulle pisut, mille üle te naerate -- siis naerame koos.» Aadlik tõstis aeglaselt silmad hobuselt ratsanikule, otsekui oleks ta aega vajanud taipamiseks, et nii kummaline etteheide oli määratud temale. Kuna tal ei olnud enam võimalust selles kahelda, kortsutas ta kergelt kulme ja vastas pärast üsna pikka pausi d'Artagnanile kirjeldamatult irooniliselt ja häbematult: «Ma ei kõnele teiega, härra.» «Aga mina, mina kõnelen teiega!» karjus noormees, keda see^segu jultumusest ja
Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub.
naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine... Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust l äbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin. Ma naeran enda üle. Ma naeran sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Selleks, et blond olla ei pea sul heledad juuksed olema. Sa võid ju niisama ka oma juhtmed pikaks venitada ja ajud koju jätta. Every girl is a princess,every blond is a queen! Sinusugustele makstakse tsirkuses - mine tee proovi ! Ma ei valinud sind oma parimaks sõbraks, lihtsalt nii juhtus . Ma ei valinud ka seda, et sinust ilma jääda, kuid ka nii juhtus
sööme selleks, et kogeda toidu meeldivat lõhna & maitset · Soovitatakse eristada nälga & söömist. Nälg on bioloogiline vajadus, mis on söömise eeltingimuseks. Aga söömine muutub probleemseks, kui sööme mitte seda & mitte nendes kogustes, mida & kuidas peaksime · Oletatakse, et inimesed söövad nälja kustutamiseni, et näljatunne kontrollib meie söömist. Tegelikult sööme sageli rohkem. Niisiis on söömise kontrolli probleem palju keerukam & meie teadlik kontroll söömise üle on osaline, mitte täielik Söömine kui sensoorne kogemus · Toitude söömine annab meile naudingu nende maitse & lõhna ning tekstuuri ehk sensoorsete kvaliteetide alusel. Toidu sensoorsete kvaliteetide eelistamine kehast pärinevatele söömisega seotud aistingutele (nt küllastus- või täiskõhutundele) näib viivat rasvumisele · Erinevad uurimused kinnitavad, et tüsedad inimesed on toidu positiivsete sensoorsete omaduste suhtes palju tundlikumad kui normaalkaalulised & kõhnad inimesed
Melanie koges juba esimesel eluaastal, et teda ei armas- tata, ja õppis tundma vägivalda. Lapsel ei tekkinud Melanie õppis väga varakult tundma abitust, meelehei- usaldust teda ümbritsevate inimeste vastu. Kuna det ning viha üksijäämise üle. Samas aga koges ta, et Melanie vanemad ei näidanud kunagi välja, et nad tema meeletu protestikisa viib alati eesmärgini: teda armastavad oma last ega kinnitanud talle, kui tore ja võetakse ikkagi sülle ja tal on võimalik saavutada het-
Kõik kommentaarid