50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Klklilil
Õppematerjali autor
Eestlane olla on uhke ja hää. Igal aastal 24 veebruaril tähistame me Eesti isesisvuspäeva. Sellel aastal saab Eesti Vabariigi välja kuulutamisest mööda 95 aastat. Vabariigi 95. aastapäev JA see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Tänu sellele imelisele päevale võime me täna mõtliskleda selle üle kas eestlane olla on uhke ja hää ? Võin julgelt arvata, et nii mõngigi siin viibjatest on sellele ka sügavamalt mõelnud. kas tõe poolest võib olla uhke selle üle, et oled Eestlane ? Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahvaarvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme
Eesti keele saatus Keel on riigi alusmüüriks. Keel on rahvuse püsimajäämiseks esmatähtis. Pole keelt, pole rahvast. Emakeelt tuleb aktiivselt kaitsta ja hoida sama selgena kui allikavesi, sest vastasel juhul on üsna pea meil grupp umbkeelseid kodanikke ja teineteise mõistmine problemaatiline. Meie emakeel eesti keel on väga rikas oma murrete ja käänetega. Paraku on miljoni emakeele rääkijaga keel hääbumisohus, sest eesti keelde on tulnud väga palju parasiit ja slängsõnu paljudest keeltest. Eesti keel jääb püsima ainult siis, kui me seda hoiame ja õigesti kõneleme. Kui poleks meie emakeelt eesti keelt, siis poleks ka eestlasi, eestlust ja Eesti riiki. Eesti keel
reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega. Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest on saanud tõelised Eesti patrioodid. Viimase kümne aastaga on Eestis neljakordistunud nende muulaste arv, kes oskavad vabalt eesti keelt. Ärme alahinda seda protsessi. Venekeelsete noorte enamus vastab veendunult, kui endastmõistetav ja hädavajalik on osata Eestis eesti keelt. Eestikeelsetesse lasteaedadesse on nii suur tung, et üks Rootsist Eestisse kolinud pere oli sunnitud lasteaeda vahetama, sest muukeelsed lapsed olid eestikeelses
a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda, meie kodumaa on väike ja loodusvaradelt vaene. Väikerahvastele küllap omast nuttu ja hala on nii palju, et see
Mis on Eestimaa rikkus? Indrek Himma 12.B Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid