Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõlvatu konkurents (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asi siis on kõlvatu konkurents?

Lõik failist


Kõlvatu konkurents Giita Indela Rmo 09
Kõlvatut konkurentsi käsitleme Konkurentsiseadusest lähtuvalt. Selles seaduses määratakse kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakse turusuhetes osalejate vastutus ning sätestatakse konkurentsi riiklik järelvalve. Siinkohal lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleerib ka leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid ei reguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul. Näiteks ei laiene seadus tööotsijate vahelisele kõlvatule konkurentsile, küll aga kõigile muudele kõlvatu konkurentsi faktidele.
Mis asi siis on kõlvatu konkurents ? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse §7 sätestab, et kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist, sealhulgas kuuluvad nende tegude hulka:
  • konkurendi või tema kauba halvustamine;
  • ärisaladuse kuritarvitamine;
  • teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine;
  • kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine;
    Vaatleme
  • Kõlvatu konkurents #1 Kõlvatu konkurents #2 Kõlvatu konkurents #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor giita indela Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Kõlvatu konkurents

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Birgit Juhkam ja Maarja Link Kõlvatu konkurents Arvestustöö Tallinn 2008 1 Mis on konkurents? Konkurents on kahe või enama inimese püüdlemine ühe eesmärgi poole. Konkurentsis mängib suurt rolli turustruktuur e. kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse nelja olulist tunnust: a) hindu ja müüjate arvu turul, b) kauba omapära, c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks, d) võime mõjutada. Konkurentsivormid jagunevad: 1. Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur, b) kaup on ühetaoline,

    Majandus
    thumbnail
    8
    pptx

    Konkurents

    KONKURENTS ESITLUS SISSEJUHATUS Käesolev esitlus annab ülevaate majandusteooria kontekstis ühest turu olulisimast mõjurist ­ Turukonkurentsist. ,,Konkurents on alati hea asi. See sunnib meid andma meist parima. Monopoolne seis muudab inimesed enesega rahuolevateks ja paneb neid rahulduma keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·

    Majandusteooria alused
    thumbnail
    9
    docx

    Konkurentsiõiguse kordamisküsimused

    KONKURENTSIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Konkurentsiõiguse mõiste, allikad ja liigid Konkurents toimub igalpool kus põrkuvad erinevad huvid. Konkurentsi liigid: · Turu struktuur- osa võtavad väike ettevõtjad ,kes lasevad välja ühesugust toodangut.(täielik konkurents) · Monopoolne konkurents- hangib turule mitmesugust sarnast mitte identset toodangut.(mitte täielik konkurents) · Oligopol- identsed või erinevat toodangut.Turu seisund ,kus valitseb väike arv ettevõtjaid. 2. Ettevõtja ja kaubaturu mõiste

    Äriõigus
    thumbnail
    28
    doc

    Ärieetika

    tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega välistavad teised turul osalejad (kes samuti tahavad võita) võimaluse saada mõnel põhjendamatult suurt kasumit (ideaalis Pareto - optimaalne tasakaalulahend). Miks siis ikkagi tekivad konfliktid? Üheks põhjuseks on kasu mõiste erinev tõlgendamine. Kas kasu on siiski alati rahaliselt mõõdetav? Kas me suudame ette näha praeguste otsuste pikaajalisi mõjusid? Tegelikkuses ei ole ka kapitalistlik konkurents kunagi täiesti vaba. 8 Ärieetika on üks normatiivse eetika alamliik, tegevusala eetika, mille aineks on äritegevuse moraalinormid ja ­ideaalid. Esmapilgul tundub, et mõisted "äri " ja "eetika" ei sobi kokku, kuid tegelikkuses ei ole siin põhimõttelist konflikti. Isegi kui äritegevusele omast majanduslikku kasu mõista kitsalt ­ oma firma

    Ärieetika
    thumbnail
    3
    doc

    Reklaam, konkurents, turg

    KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents ­ need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid: Ettevõttekesksed:

    Majandus
    thumbnail
    44
    doc

    õigusõpetuse kordamis küsimused

    Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak

    Õigusõpetus
    thumbnail
    10
    doc

    Majandusarvestuseks

    Turu struktuur tähendabki turu kõige olulisemaid tunnusjooni nagu turul osalejate arv, turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused nii ettevõtja kui ka tarbija poolt. Tuleb arvestada seejuures, et igas riigis on oma seaduste süsteem, mille järgi turg tegutseb st selleks, et teatud maal kaubelda või osta tuleb tundma õppida selle konkreetse piirkonna tarbijasoove, nende iseärasusi, teada nõudeid. Konkurents Eraomandus, konkurents ja ärisaladus ­ need on turumajandusliku ühiskonna edasiviivad faktorid. Kui üks nendest puudub, siis ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellest tuleneb ka, et need on õiguslikult igati kaitstud. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende ühenduste omavaheline võistlus, mis soodustab tegevus- ja valikuvabadust, kaupade ja teenuste uuendamist nende vastavusse viimist nõudlusega ning turu intensiivistamisega

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    36
    pdf

    Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

    07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal. Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses: - kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, - esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, - teaduslike avastustega, - tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega, - kaitsega kõlvatu konkurendi vastu, 1 ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Eesti seadustes kasutatakse mõisteid intellektuaalne vara (võlaõigusseadus) ja intellektuaalne omand (karistusseadustik). Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi.

    Õigus




    Kommentaarid (1)

    ManChar profiilipilt
    Marju Zupsmann: Jah,kindalsti,sain õppidarohkem
    20:48 14-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun