TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Birgit Juhkam ja Maarja Link Kõlvatu konkurents Arvestustöö Tallinn 2008 1 Mis on konkurents? Konkurents on kahe või enama inimese püüdlemine ühe eesmärgi poole. Konkurentsis mängib suurt rolli turustruktuur e. kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse nelja olulist tunnust: a) hindu ja müüjate arvu turul, b) kauba omapära, c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks, d) võime mõjutada. Konkurentsivormid jagunevad: 1. Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur, b) kaup on ühetaoline,
KONKURENTS ESITLUS SISSEJUHATUS Käesolev esitlus annab ülevaate majandusteooria kontekstis ühest turu olulisimast mõjurist Turukonkurentsist. ,,Konkurents on alati hea asi. See sunnib meid andma meist parima. Monopoolne seis muudab inimesed enesega rahuolevateks ja paneb neid rahulduma keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·
KONKURENTSIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Konkurentsiõiguse mõiste, allikad ja liigid Konkurents toimub igalpool kus põrkuvad erinevad huvid. Konkurentsi liigid: · Turu struktuur- osa võtavad väike ettevõtjad ,kes lasevad välja ühesugust toodangut.(täielik konkurents) · Monopoolne konkurents- hangib turule mitmesugust sarnast mitte identset toodangut.(mitte täielik konkurents) · Oligopol- identsed või erinevat toodangut.Turu seisund ,kus valitseb väike arv ettevõtjaid. 2. Ettevõtja ja kaubaturu mõiste
tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega välistavad teised turul osalejad (kes samuti tahavad võita) võimaluse saada mõnel põhjendamatult suurt kasumit (ideaalis Pareto - optimaalne tasakaalulahend). Miks siis ikkagi tekivad konfliktid? Üheks põhjuseks on kasu mõiste erinev tõlgendamine. Kas kasu on siiski alati rahaliselt mõõdetav? Kas me suudame ette näha praeguste otsuste pikaajalisi mõjusid? Tegelikkuses ei ole ka kapitalistlik konkurents kunagi täiesti vaba. 8 Ärieetika on üks normatiivse eetika alamliik, tegevusala eetika, mille aineks on äritegevuse moraalinormid ja ideaalid. Esmapilgul tundub, et mõisted "äri " ja "eetika" ei sobi kokku, kuid tegelikkuses ei ole siin põhimõttelist konflikti. Isegi kui äritegevusele omast majanduslikku kasu mõista kitsalt oma firma
KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid: Ettevõttekesksed:
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak
Turu struktuur tähendabki turu kõige olulisemaid tunnusjooni nagu turul osalejate arv, turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused nii ettevõtja kui ka tarbija poolt. Tuleb arvestada seejuures, et igas riigis on oma seaduste süsteem, mille järgi turg tegutseb st selleks, et teatud maal kaubelda või osta tuleb tundma õppida selle konkreetse piirkonna tarbijasoove, nende iseärasusi, teada nõudeid. Konkurents Eraomandus, konkurents ja ärisaladus need on turumajandusliku ühiskonna edasiviivad faktorid. Kui üks nendest puudub, siis ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellest tuleneb ka, et need on õiguslikult igati kaitstud. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende ühenduste omavaheline võistlus, mis soodustab tegevus- ja valikuvabadust, kaupade ja teenuste uuendamist nende vastavusse viimist nõudlusega ning turu intensiivistamisega
07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal. Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses: - kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, - esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, - teaduslike avastustega, - tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega, - kaitsega kõlvatu konkurendi vastu, 1 ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Eesti seadustes kasutatakse mõisteid intellektuaalne vara (võlaõigusseadus) ja intellektuaalne omand (karistusseadustik). Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi.
Kõik kommentaarid