Rio lepe(1992) ülesandeks oli tegeleda konstruktiivselt bioloogiliste mitmekesisuste kaitsega. Kasutatakse säästva kasutamise ja säilitamise meetodeid. Säilitada ökosüsteemide liigitikkust. 28. Miks ohustab ühe isendi loodusest eemaldamine CITES-i liiki? (CITES rahvusvaheline ohustatud liikidega kauplemise konventsioon). See vähendab liigi isendite arvukust, mida on niigi vähe alles jäänud. 29. Millised elustiku rühmade kõik liigid on CITES-i nimestikes ja miks? Esikloomalised, soomusloomad, vaalalised, karulased, saarlased, kaslased, taapirlased, ninasarviklased, muskushirvlased, kullilased. Nende liikide isendite arv on aastate jooksul märgatavalt vähenenud ja neid tuleb väljasuremise eest kaitsta. Suures osas on selles aga süüdi inimene, kes nendele loomadele jahti on pidanud. 30. Kuhu peaks pöörduma, et üle piiri viia CITES-i nimestikes loetletud liike ja jahitrofeesid?
Rio lepe(1992) ülesandeks oli tegeleda konstruktiivselt bioloogiliste mitmekesisuste kaitsega. Kasutatakse säästva kasutamise ja säilitamise meetodeid. Säilitada ökosüsteemide liigitikkust. 27. Miks ohustab ühe isendi loodusest eemaldamine CITES-i liiki? (CITES rahvusvaheline ohustatud liikidega kauplemise konventsioon). See vähendab liigi isendite arvukust, mida on niigi vähe alles jäänud. 28. Millised elustiku rühmade kõik liigid on CITES-i nimestikes ja miks? Esikloomalised, soomusloomad, vaalalised, karulased, saarlased, kaslased, taapirlased, ninasarviklased, muskushirvlased, kullilased. Nende liikide isendite arv on aastate jooksul märgatavalt vähenenud ja neid tuleb väljasuremise eest kaitsta. Suures osas on selles aga süüdi inimene, kes nendele loomadele jahti on pidanud. 29. Kuhu peaks pöörduma, et üle piiri viia CITES-i nimestikes loetletud liike ja jahitrofeesid?
Kaitsealuste kivististe nimekirjas on kokku 10 kivistist käsijalgsete, käsnade, korallide, okasnahksete ja selgroogsete seast; need on liigid, mis vajavad kaitset lokaalse leviku, väikese leiukohtade arvu vähese arvukuse või mitme otseselt ohustava faktori olemasolu tõttu. III KATEGOORIA kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimistuga. See sisaldab 43 taime-, 6 seene- ja 230 loomaliiki. Siia nimistusse on haaratud kõik Eestis leiduvad makrokivistised. III kategooria kaitsealuste liikide hulka kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mille kaitse tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Näiteks kuuluvad siia nimistusse paljud dekoratiivsed taimed. Loomadest on siin nimistus ka varematel aegadel «kasulikeks» nimetatud liigid, samuti liigid, mis on naabermaades ja mujal Euroopas juba hävimis- ohus, kuid meil veel suhteliselt arvukad
käitumisreeglite kogu, mille eesmärk on hoida loodushoiuga seotud küsimustele. Kuidas saab kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi kaitse alla võtta puid, rändrahne või mõnda maa- ning pärandada need järgmistele põlvkondadele. ala? Missugused piirangud kehtestatakse erisuguste kaitstavate loodusobjektide puhul? Mida ei tohi Mis on elurikkus? See oleme meie ja kõik meid teha kaitsealuste loomade, taimede ja seentega? ümbritsev: taimed, loomad, seened, bakterid ja Missugused on karistused siis, kui loodusele halba ainuraksed organismid üheskoos. Elurikkus on teeme? Ja palju muudki. looduse toimimise vältimatu eeldus, sest looduses on kõik kõigiga seotud
keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat. Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti sõnumi sisu, kuulasid teadustamist pealt, hindasid kuuldu õigsust. Tänapäeval on mitmesuguseid audiitoreid: Finantsaudiitor, kvaliteediaudiitor, keskkonnaaudiitor jne. Nad kõik tegelevad vastavate (juhtimis-)süsteemide kontrollimise ja hindamisega. Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole
keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat. Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti sõnumi sisu, kuulasid teadustamist pealt, hindasid kuuldu õigsust. Tänapäeval on mitmesuguseid audiitoreid: Finantsaudiitor, kvaliteediaudiitor, keskkonnaaudiitor jne. Nad kõik tegelevad vastavate (juhtimis-)süsteemide kontrollimise ja hindamisega. Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole
Eestis kaitstakse Natura 2000 alasid looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena: kaitsealadena (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualadena, püsielupaikadena või kaitstavate looduse üksikobjektidena. Ramsari alad – täitmise tähtsaimaks eelduseks on nende alade kaitse korraldamine. Selle eelduseks on kaitsekorralduskavade koostamine. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks. Läänemere keskkonna (HELCOM) konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud rahvusvaheline Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). Eesmärkide tagamiseks on loodud Läänemere kaitsealade võrgustik. Läänemere tegevuskava. Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala – lähtutakse säästva arengu seadusest. Looduskaitseseadus: Mis on looduskaitseseaduse eesmärk?
(nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Eestis kaitstakse Natura 2000 alasid looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena: kaitsealadena (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualadena, püsielupaikadena või kaitstavate looduse üksikobjektidena. Ramsari alad täitmise tähtsaimaks eelduseks on nende alade kaitse korraldamine. Selle eelduseks on kaitsekorralduskavade koostamine. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks. Läänemere keskkonna (HELCOM) konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud rahvusvaheline Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). Eesmärkide tagamiseks on loodud Läänemere kaitsealade võrgustik. Läänemere tegevuskava. Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala lähtutakse säästva arengu seadusest. Allikas: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesti-looduse-kaitse-aastal-2015
Kõik kommentaarid