Kõik mida tarvis teada Liivisõjast (0)

Sarnased õppematerjalid

3

rtf

Liivi sõda

Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narv

Ajalugu

11

doc

Liivisõda

1480­81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega

Ajalugu

4

doc

Liivi sõda

Pommid tegid olulist kahju, siin-seal lahvatasid leegid. Linna suudeti küll kaitsta, aga et mujalt Vana-Liivimaalt abi ei saadetud ja Narva oli ju sõltunud eeskätt kauplemisest Venemaaga, levisid seal alistumismeeleolud. 11. mai hommikul puhkes Iinnas üldine tulekahju. Kaitsjad taandusid linnusesse, kuhu tule ja vaenlase eest vaIjus ka palju linnaelanikke. Varsti otsustati alistuda, seda enam, et pakutud tingimused olid soodsad. Kõik, kes soovisid võisid vabalt lahkuda.Linn säilitas oma kaubandusõigused. Püüdes veel vallutamata Iinnadele head muljet jätta, käitusid võitjad suhteliselt viisakalt. Kagu-Eestisse saabus umbes 60 OOO-meheline Vene armee vürst Suiski juhtimisel. Suutmata ikka veel vastupanu organiseerida, taandus ordumeister Lätimaale. Emajõe-äärse Kastre kindluse vallutamine juuli alguI andis venelastele võimaluse tuua täiesti vabalt mööda veeteed Tartu aIla rasked piiramissuurtükid

Ajalugu

8

doc

Liivisõda

1480­81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554 aasta tõi Vana-Liivimaale vajaduse pikendada rahu Vene tsaariga. Ordumeister ja Tartu piiskop lähetasidki saadikud läbirääkimistele. Kuid oodatud edu kõnelustes jäi tulematta. Liivimaa saatkond põrkas hoopis tsaari nõudmisele - Kuna Tartu Piiskopkond olla ammustest aegadest Vene võimu alune maa siis tasugu piiskop nüüd tribuuti kogu selle aja eest. Ja aega selle nõudmise täitmiseks anti kolm aastat.

Ajalugu

2

odt

Kordamisküsimused teemal "Sõdade ajajärk"

Ivo Schenkenberg oli Tallinn käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Teda kutsuti ,,Liivimaa Hannibaliks ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks" 17. Mis muutus Poola välispoliitikas kui kuningaks sai Stefan Batory? Poolal oli ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu ja selle suunaks oli tagasi saada Vene võimu alla langenud alad. 18. Kes oli Pontus de la Gardie? Pontus de la Gardie oli Rootsi vägede juht. 19. Mida tähendas Jam Zapolski rahu? Rahu sõlmiti Poola ja Venemaa vahel, kus Ivan Julm sai küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid ise pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna ­ Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. 20. Mis oli Pljussa rahu? Oli rahu Venemaa ja Rootsi vahel, kus rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja ­ Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. 21. Millised olid Liivi sõja tulemused?

Ajalugu

4

doc

Liivi sõda

1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei

Ajalugu

2

doc

Liivisõda

Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le · Saaremaa jäi Taanile · Ülejäänud Eesti ja Läti alad (mida venelased ei kontrollinud) läksid Poola riigi koosseisu. Vaatamata Vana-Liivimaa riikluse lakkamisele sõjategevus ei peatunud. Aastatel 1563-1570 pidasid Rootsi ja Taani maha nn Seitsmeaastase sõja ning osa lahingutest toimus ka Eesti aladel. Mõlema

Ajalugu

11

doc

Liivi sõda

õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Eesti, tagatausta ja siin aset leidnut.Peale selle pole mingi uudis, et tundides võetakse teemasid läbi siiski üpris üldiselt, mis on ka arusaadav, sest aeg ja õppeprogramm surub peale.Seega, antud töö on suurepärane võimalus süveneda ühte tähelepanuväärsesse ja eestlaste jaoks tähtsasse teemasse. Minu jaoks oleks referaadi eesmärgiks saada teada, miks sõda üleüldse puhkes, missugused märkimisväärsemad sündmused antud konflikti ajal aset leidsid ning mida sõda endaga lõpuks kaasa tõi, s.t kuidas see osapooli ja eestlasi mõjutas. Materjal antud töö koostamiseks pärineb peamiselt küll Internetist, aga ka raamatuid on kasutatud.Matrjali kättesaamisega probleeme ei esinenud, kuna, nagu eelpool juba korduvalt mainitud, teema on eestlaste jaoks üsna tähtis ja on kaudselt meid mõjutanud.

Ajalugu

Kommentaarid (0)