Kõhutants (powerpoint) (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

odt

Erinevad tantsustiilid

Neile on iseloomulikud julge mõtlemine ning uuenduslikud ideed, mis kõige paremini avalduvad improvisatsioonilistes ja vabatantsu etendustes. Kõige laiaulatuslikuma kõlapinnaga on festival Evolutsioon. See on Baltimaade kaasaegse tantsukunsti esindusüritus, mis toob vaatajateni mitme riigi parimad nüüdis- ja moderntantsijad. Traditsiooniliselt tuuakse igal aastal Eestisse tunnustatud koreograafe. Idamaine tants ­ kõhutants Kõhutants pärineb Lähis-Idast, sh. Egiptus, Türgi, Liibanon, Saudi Araabia, Põhja-Aafrika jne. Tants on levinud samuti Kesk-Aasias ning nomaadikultuurides (beduiinid ja mustlased). Kõhutants on improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid. Tantsutunni eesmärk on õppida oma keha tundma hoopis uuest aspektist ning avastada enda jaoks mõnus liikumisvõimalus. Kõhutantsus kasutatavad liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt.

Uurimistöö alused

11

doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

Neile on iseloomulikud julge mõtlemine ning uuenduslikud ideed, mis kõige paremini avalduvad improvisatsioonilistes ja vabatantsu etendustes. Kõige laiaulatuslikuma kõlapinnaga on festival Evolutsioon. See on Baltimaade kaasaegse tantsukunsti esindusüritus, mis toob vaatajateni mitme riigi parimad nüüdis- ja moderntantsijad. Traditsiooniliselt tuuakse igal aastal Eestisse tunnustatud koreograafe.  Idamaine tants ­ kõhutants Kõhutants pärineb Lähis-Idast, sh. Egiptus, Türgi, Liibanon, Saudi Araabia, Põhja-Aafrika jne. Tants on levinud samuti Kesk- Aasias ning nomaadikultuurides (beduiinid ja mustlased). Kõhutants on improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid. Tantsutunni eesmärk on õppida oma keha tundma hoopis uuest aspektist ning avastada enda jaoks mõnus liikumisvõimalus. Kõhutantsus kasutatavad liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt

Kehaline kasvatus

4

doc

Mis on kunst?

looduse. Kuid minu jaoks on see kunstiteos, mida võib lugeda lugematuid kordi. Ka paljud teised maailmakuulsad kirjanikud nagu Shakespeare, Tolstoy, Wilde, Hugo ja Twain on loonud palju kunstiteoseid. Nende looming on täiesti aegumatu, ning nad elavad oma raamatutes edasi. Võib öelda, et nad on nad on pannud neisse teostesse oma hinge. Tantsimene on üks lõõgastavamaid tegevusi, millega me saame väljendada oma tundeid ja tõekspidamisi. Tantsuliikidest võin ma nimetada flamenco, kõhutants, bailatiino, aeroobika, moderntants ja ballett. Oma kogemustest võin ma öelda, et tantsimine on väga kunstiline ajaviide, kuna see nõuab harjutamist ja tahtejõudu. Kuid lõpptulemus on kaunis, ning seda pingutust väärt. Minu jaoks on üks kunstilisemaid tantsuliike moderntants, kuna need liigutused on kõik väga läbimõeldud ja erilised. Ma ütleks isegi, et väga kunstilised. Kuid tantsida võib ka kodus või klubides, ning selleks ei ole vaja mingeid erilisi oskuseid ja harjutamist

Disainiajalugu

34

doc

Mustlasmuusika

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured......................................................................

Muusika

28

docx

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2017)

Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara ­ termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused ­ käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule ­ eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarn

Kultuur

7

docx

Mats Traat

Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969. aastatel toimetaja

Kirjandus

17

docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja

Muusika

12

doc

VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA

Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. ­ v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus ­ toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ning raviomadusi. Loomad

Muusikaajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)