Kääritatud jookide kodused ülesanded (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Kääritatud jookide ajalugu

AJALUGU 1) Arutle - kas nais- või meesisik on käärinud jookide avastaja...? Meesisik avastas kääritatud joogid. 2) Milline oli sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3) Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks...mis linn? Babüloonia. 4) Kes ja kus kehtestas(-ati) maailma esimene joogimaks? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5) Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6) Keskajal õlu ja klooster (munk). kas need omavahel sobisid?

Eesti traditsiooniliselt kääritatud joogid

8

docx

Joogi ajalugu

et peale rahvasterände perioodi, umbes 6.sajandil kasutasid soomlased, eestlased ja lätlased humalat õlle lisandina. Sealt võis levida humalakasutamise traditsioon ka läände. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala. Miski pidi asendama leiba ja liha ning selleks sai kange õlu. Just sellest ajast pärineb ütlus: „Õlu on vedel leib”. Ma arvan, et munk oli õlle nägu, kuna munga päevanormiks oli 817.a. kirikukogu otsuse põhjal 0,5 liitrit veini ja rohkem kui liiter õlut. Rikastes kloostrites olid normid sageli kolm korda suuremad. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? 1551.a

Joogiõpetus

3

doc

Kodune töö

KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest?

Eesti traditsiooniliselt kääritatud joogid

3

doc

Eesti traditsioonilised kääritatud joogid- Kodune töö nr 1

KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest?

Maastikuhooldus

31

odt

Joogiõpetus

Baarides tuleks kasutada vaid naturaalseid mahlasid. Sortimendis peaks leiduma kindlasti apelsini,- sidruni,- tomati,- ananassi,- ja greibimahla, soovituslikult ploomi,- õuna,- viinamarja mahla. Tuntumad mahla tootjad Solo, Põltsamaa, Gutta, Cio, Largo, Aura. Neid mahlu mida võib kuluda vähe on kasulik tellida minipakkides (sellisel juhul ei jää poolikuid pakke kappi riknema ega lihtsalt seisma. TEE Tee on jook, mida Hiinas on tuntud ligemale 5 aastatuhandet. Teeks nimetatakse: teepõõsa kääritatud ja kuivatatud lehepungadest, lehtedest, viljadest ja veest valmistatud jook. Tee kustutab janu, värskendab ja soodustab ainevahetust. Värskendava ja ergutava toimega kuuma või külma teed võib serveerida kõigiks toidukordadeks. Tee on kunst ja igapäevane avastus just Aasias. Eriti kõrge tee kultuur on Inglismaal, Venemaal, Jaapanis. Botaaniliselt jagatakse teepõõsas kahte:

Joogiõpetus

Kommentaarid (0)