Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kärbsed - sarnased materjalid

parmud, pulmalend, kohastunud, seedekulgla, emased, munade, sattudes, nektarist, harjastega, lühikesed, vaegmoone
thumbnail
8
pptx

Kärbes

Kärbsed Henri Hiiend Keiro Lukk 8.b Iseloomulikud tunnused Kärbsed on aktiivsed vaid päevasel ajal. Pikkus: 6-8 mm. Emane on isasest suurem. Tundlad on enamasti lühikesed ja koosnevad vaid mõnest lülist. Keha on kaetud hõredalt paiknevate harjastega. Suured liitsilmad. Ainult 2 tiiba Toitumine Kärbes pole võimeline toitu närima. Suiste asemel on tal imikärss. Sööb ainult vedelat toitu. Peamine toit-väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad. Sigimine Paljuneb kui kliima on vastav. Kehasisene viljastamine. Emased munevad 100-120 muna. Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kärbseseened

Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED ­ Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen....................................................................

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Värvulised

Välimuselt on värvulised mitmekesised. Noka kuju on neil väga varieeruv, sagedamini enam-vähem sirge, ent leidub ka pikka paindunud, lühikest massiivset, mõnikord kolmnurkset ülalt-alla suunas lamendunud laia nokalahuga nokka. Jookse ja varbad on mõõduka pikkusega , varbaid on neil neli, esimene on neist tahapoole suunatud. Küünised on kõverad ja ainult tagavarbal võib mõnikord olla pikk enam-vähem sirge küünis. Tiivad võivad olla pikad ja üsna teravatipulised või lühikesed ja tömbid. Labahoosulgi on 10- 11, küünarhoosulgi 9. Mõnikord on seespoolsed küünarhoosuled märgatavalt pikenenud. Tüürsulgi on tavaliselt 12, harva rohkem või vähem. Suguline dimorfism väljendub mõõtmetes, hääles, sageli sulestiku värvuses, mõnikord isastel tuttide ja ilusulgede esinemises. Paljude värvuliste pesasulestikku iseloomustab omapärane soomusjas muster. Sageli esineb noortel poegadel tähne ja tavaliselt sarnaneb sulestik emalinnu omaga

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

Nende tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan ning peptidoglükaanist koosnev rakukest. Puuduvad rakuorganellid. DNA on koondunud ühte regiooni, mida nimetatakse nukleoidiks. Bakteriraku paljunemistsükkel on väga lühike. Soodsas kasvukeskkonnas võib rakk jaguneda iga 20 minuti tagant. Seega võib ühe raku järglaskond 11 tunni jooksul kasvada 5 miljardini, lähenedes kogu meie planeeti asustavate inimeste rahvaarvule. Bakterid on kõige iidsem eluvorm Maal ning nad on kohastunud eluks väga erinevates keskkonnatingimustes. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning komplekssem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Rakku ümbritseb plasmamembraan. Taimerakul on ka rakukest, mis sisaldab tselluloosi. Membraanseoselised valgud on sageli glükoproteiinid, sest nad on seotud sahhariididega. Membraanseoselisi valke, mis

Geneetika
32 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

Nende tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan ning peptidoglükaanist koosnev rakukest. Puuduvad rakuorganellid. DNA on koondunud ühte regiooni, mida nimetatakse nukleoidiks. Bakteriraku paljunemistsükkel on väga lühike. Soodsas kasvukeskkonnas võib rakk jaguneda iga 20 minuti tagant. Seega võib ühe raku järglaskond 11 tunni jooksul kasvada 5 miljardini, lähenedes kogu meie planeeti asustavate inimeste rahvaarvule. Bakterid on kõige iidsem eluvorm Maal ning nad on kohastunud eluks väga erinevates keskkonnatingimustes. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning komplekssem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Rakku ümbritseb plasmamembraan. Taimerakul on ka rakukest, mis sisaldab tselluloosi. Membraanseoselised valgud on sageli glükoproteiinid, sest nad on seotud sahhariididega. Membraanseoselisi valke, mis

Geneetika
74 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. 25. Kõikidel esineb mingis elustaadiumis kidaline kärss. Jõhvussil vastne kärsaga; siilussil pikkade harjastega eesots(kidalise kärsa moodi), vastne sarnane; rüüloomal katavad harjased kogu pead, vastne sarnane, vähem okkaline; kidakärss ­ees kidaline kärss kinnitumiseks, vastne samasugune; keraskärss ­ eesotsas sissetõmmatav ruljas ogaline kärss. 26. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. 27. Suu on esimese ripsmepärja taga, pärak tagaotsas

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
48
rtf

Geneetika eksami vastused

3.12. Pleiotroopsus Kui geen mõjutab mitme teise geeni avaldumist, siis nimetatakse seda geeni pliotroopseks. Geen on pleiotroopne, kui ta osaleb mitme fenotüübilise tunnuse avaldumisel. 4. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad 4.1. Sugukromosoomid (X ja Y) Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased X0 (0 tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks.

Geneetika
180 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud organismide lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses ­ piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses ­ abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses ­ abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel ­ tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal ­ nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm ­ selles on umbes 240 000 liiki. Nad

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud organismide lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses ­ piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses ­ abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses ­ abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad. Sageli on nende eluiga väga lühike. Taimeparasiidid

Pärandkooslused
108 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bioloogia - putukad

mosaiikselt 3 lihtsilma Eristab valgust ja varju suised Asuvad suu ümber; toidu maitsmiseks, peenestamiseks ja enesekaitseks Jalgadel asuvad ogad ja küünised Abiks rohus liikumisel jalad Tagumised on suuremad ja kohastunud hüppamiseks kitiinkest Katab ja kaitseb keha kuivamise ja vigastuste eest tiivad Tugevaks muudavad võrkjalt paiknevad sooned; kasutab hüppe pikendamiseks · Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine, lõhna-ja maitsetaju. · Suhtlevad omavahel helisignaalide abil.

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geneetika kordamisteemade vastused

Transposoonide vaigistamise haldamine on aktiivne protsess, milleks on vaja siRNA tootmist ja epigeneetikat. Small interfering RNA-s e. Väikesed segavad RNA-d on pärit tsentromeeri ümbrusest. Kokkuvõte: transposoonide aktiivsus peab olema kindlalt kontrollitud, et vältida laialdast mutatsioonide levikut. Epigeneetilised kontroll-protsessid on DNA metüleerimine, histoonide modifitseerimine ja si RNA tootmine. (loeng nr 5 ­ epigeneetika) Telomeerid - Lühikesed, kordusterohked DNA järjestused (100- 1000 nt) kromosoomi lõpus · Vastutavad, et geneetilist materjali kromosoomide otstest kaotsi ei läheks. · Rakkude vananedes telomeerid lühenevad (Kuna somaatilistes rakkudes telomeraas ei avaldu). · Rakud, kus telomeerid on pikemad, jagunevad rohkem arv kordi kui need, kus telomeerid on lühemad. 4 Progeeria - Haigus, kus indiviidid vananevad enneaegselt ­ vananemise sümptomid (kortsude

Geneetika
109 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

aktiivne ja reaktsioonivõimeline, veres 0,75g ­ 1,05g /liitris veres). Ligimeelitav e atraktsiivne funktsioon. Õistaimedes nektar (paarikümne protsendine suhkrute vesilahus). Viljade magus maitse nende levitamiseks. Ka inimese jaoks on magus atraktiivne. Toiteline. Taimedes idanemisel tärklise hüdrolüüs. Loomadel, imetajate piimas leiduv piimasuhkur, lehmapiimas on ca 5% laktoosi, inimese rinnapiimas ca 7%. Seedumatud süsivesikud on toiduks seedekulgla bakteritele (nt telluloos). Ainevahetuslik funktsioon ­ taimedel seotakse suhkru kaasabil FS-s CO2. Loomades on süsivesikud lähteühenditeks paljude teiste ühendite 8 sünteesile (AH, teised süsivesikud). Pidev liialdamine suhkrutega soosib rasvumist (eriti just keskealistel inimestel). Lipiidid. Jaotus: lihtlipiidid (õlid, rasvad, vahad). Liitlipiidid (fosfolipiidid- letsitiin).

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Liblikaliste tunnused

kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad. Kärbsed- hüppejalad, paari), keha söövad taimi, enamik sipelgaid jässakas keha. S haukamissuised, kaetud karvadega, loomi, sõnnikut ja on ilma tiibadeta, toituvad nektarist, söövad taimi ja suised, kõdu söövad nektarit verest, K loomi inimlontspiraal, jäätmetest. toitub nektarist Vastne Täiskasvanust Röövik- Tõuk- Elab vees, Vaglad-joob Vaglad-toituvad

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ja hakkab viljastama valmivaid munarakke. 17 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsütoplasmat ja väikesi, vähese tsütoplasmaga mune. Pärast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Sugupool määratakse kõrgematel organismidel sugukromosoomidega ehk gono- soomidega. 19

Aretusõpetus
154 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keiserlik kokk

Keiserlik kokk 1.Esimesel suvistepühal oli Metslovil vaba päev. Ta ei teadnud mis sellega peale hakata. Lõpuks otsustas ta jalutama minna. Jalutades märkas ta inimesi kellega ta oleks tahtnud juttu teha ,aga ei teind kuna ta oli masnenduses. Niiviisi jalutades kohtas ta ka inimesi kes olid tema arvates imelikud. Niisiis oli ta õnnetu ja jalutas kurvalt ja tüdinenult ringi. Siis läks Metslov oma kööki, ning hakkas vaatama mis köögis toimub. T tappis mõned kärbsed ja vaatas ,kui ruttu võib ruum kaotada oma elulõhna. Nüüd tuletas ta meelde ,kuidas on lood siis kui on majas inimesed, ja kuidas tuleks sööki reserveerida. Metslov oli õnnelik oma köögiriigi üle. Räägiti et Metslov ei olnud mingi tavaline kokk, vaid hoopis endine keiserriigi kokk, kes ta tegelikult ei olnud. Metslov tahtis tegelikult olla parem kokk ja kõrgemal kohal. Ta oleks tahtnud olla ka luuletaja. 2. Metslov- Vaine, masenduses, oma mõtete mitte avalikustaj

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti keele materjal

Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi paati

Eesti keel
219 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................

Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti keele reeglid

1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid ­ samat

Eesti keel
108 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Piirid meis ja meie ümber

Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma? Piiride alla kuulub ka sõprus. Sõpru tuleb osata valida ja neid, kes nimetavad end su sõpradeks, ei tasu alati uskuda. Minu jaoks on sõbr

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
6
odt

„Wikmani poisid“ J.Kross

TEOSE ANALÜÜS ,,Wikmani poisid" J.Kross Grete Murr DS-12 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mõte, mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseid tekitavad. ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!" (direktor Wikman) ­ vähemusrahvusena peame oma rahvust ja kultuuri iga hinna eest säilitama ­ olema kui surematud. ,, Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur." (Tusam, matemaatikaõpetaja) ­ ajalugu nähakse erinevatel aegadel erinevalt ­ leitakse uusi materjale ja tõendeid, mis varasemalt teatud fakte ümber lükkavad. Seega pole ajalool kindlat kuju. ,,Kui sa

Eesti kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Hando Runneli elu ja looming

Kool Hando Runneli elu ja looming Referaat Nimi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU............................................................................................................................. 4 2. LUULE....................................................................................................................................5 2.1 Lasteluule.............................................................................................................................6 3. TEOSED..............................................................................................................................7-8 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE"..................................................................9-10 5. KOKKUVÕTE................................................

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Rahvusriigi võimalustest 21. saj.

Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapitali üle. Kas mürgitame õhu j

Eesti keel
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Liitlause. Rindlause

Liitlause. Rindlause Liitlause ·Lauset mis väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist), nimetatakse liitlauseks: - Ants koorib kartuleid ja Külli teeb pannkooke. - Inimesed istusid ning vaikisid, sest kõik oli öeldud. - Märkasin koera, kes kõndis kahel jalal ja lõi trummi. · Suulises kõnes märgistab lausevahelist piiri lühem või pikem paus, kirjalikus tekstis aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetatakse rindlause

Eesti keel
115 allalaadimist
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine

Eesti ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Jakob Hurt

JAKOB HURT Referaat Koostaja: Juhendaja: [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1. ELULUGU............................................................................................................................... 4 2. LOOMING............................................................................................................................... 6 3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS...................................................................................................... 7 4. KOLM SOOVI..........................................................................................................................

Eesti keel
61 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

rõhutud või omariikluseta rahvuste puhul tekkinud kultuurilis - keeleline ehk etnograafiline rahvus. Eestis suutsid eksisteerida Ea Janseni sõnul mõlemad tüübid (Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). Kolmanda etapi, ehk massilise rahvusliku liikumise alguseks oli olukord mõnevõrra siiski muutunud, kuna 1930. aastate teisel poolel hakkas kultuurilise rahvusluse hoog vaibuma. Sealt edasi aga ei läinud enam kaua, kui saabus totalitaarne riigikord. Totalitaarse süsteemi surve alla sattudes, muutus ühtse kultuurivälja hoidmine hoovaks, mis aitas rahvusel ja rahvuskultuuril, kui sellisel, ka raskematel aegadel püsima jääda, ning ära oodata nüüdseks kätte jõudnud taasiseseisvuse nii poliitilises, kui kultuurilises mõttes. Et vastata küsimusele, miks ja milleks autor nii lähedalt käsitlesin nii eelärkamisaeja, kui ka ärkamisaja teemat, on põhjus järgmine: Selleks, et rahvuskulktuur, kui selline üldse

Eesti kultuuriajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Ettekanne teemal 'Toakärbes'

toakärbsest vaid ühel kindlal ajal aastast - suve lõpu poole. Kärbes imeb verd ning võib edasi kanda haigusi. Päriskärblaste hulka kuulub ka tsetsekärbes, kes on tuntud koduloomadele haiguste levitajana. Tsetsekärbse vastne areneb kaua aega emase tagakehas ja nukkub otsekohe pärast sünnitamist. Stomoxys calcitrans Keha põhiosad ja iseärasused Kärbse hallikaspruun keha koosneb kolmest osast: peast, rindmikust ja tagakehast. Pea on liikuv. Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad. Suu asemel on kärbsel imilont. Sellepärast saab kärbes toituda ainult vedelast toidust. Tahkele toidule eritab ta soolestikust londi kaudu lahustuvaid seedemahlu ja imeb siis seedemahlade toimel lahustunud toitu. KEHA PÕHIOSAD JA ISEÄRASUSED Rindmikule on kinnitatud üks paar õhukesi värvituid tiibu. Lennates kärbes piriseb, pirinatekitajaks on õige väikesed tagatiivad ­ sumistid. Sumistid on ka tasakaaluelundiks.

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hääliku õigekirja raskete sõnade tabel 9.klass

H ÕIGEKIRJUTUS h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus hajameelne psüühika ­ psühholoogia almanahh harrastama mehhaanika ­ mehhanism kasahh halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh hulgus papaaha epohh hurtsik mahorka sahh hütt abstraheerima Aga: Kaashäälikuühendis: Aga hüüdsõnades: ulguma tsehlanna aitäh ulgumeri korjas pohli nonoh

Eesti keel
26 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Eestis elavad Viinamäetigu, Sarv tigu, Väike labatigu, Mudatigu jpt. Ja karpidest elavad Läänemeres söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva-uurikkarp ja balti- lamekarp. 27. Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus. Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülillised kehajätked ning kitiinainest välisskelett (kitiinkest). Lüliliste jäsemete järgi ongi see loomarühm nime saand. Lülijalgsed on vägahästi kohastunud elutingimustega Maal ning neid võib leida kõikvõimalikest elupaikadest: meredest, järvedest, jõgedest, metsadest, põldudelt ja mullast; nad on elupaiga leidnud isegi taimedes ja teistes loomades. Tutvume lähemalt tähtsamate lülijalgsete rühmadega, kelleks on vähid e koorikloomad, ämblikulaadsed (ämblikud, lestad jt) ning putukad. Vähkide iseloomulik välimus ja mitmekesised eluviisid sobivad eluks vees. Mõned vähiliigid on siiski asunud elama ka maismaale

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Etoloogia kordamisküsimused

olfaktoorseid signaalärritajaid. 17. Sensoorne ekspluateerimine, selle näiteid. Teatud ärritajad võivad osutuda palju efektiivsemateks kui teised seepärast, et mingil põhjusel on antud liigi isendite meeleelund(id) kujunenud juba ette eriti tundlikuks just sedalaadi ärrituste suhtes. Sellist sensoorse eelsoodumuse ärakasutamist oma päästiktunnustes nim. sensoorseks ekspluateerimiseks. Nt pikad sabad lasevad isastel paista ennast suuremana ja emased eelistavad suuremaid isaseid. Väikesed loomad on ,,armsad", see tekitab täiskasvanud loomadel soovi nende eest hoolitsed, mitte neile haiget teha. KÄITUMISE VALLANDUMINE. 1. Käitumise vallandumispõhjuste uurimise meetodid. Neurobioloogiline ja musta kasti meetod. 2. Neurobioloogiline ja "musta kasti" meetod, nende komplementaarsus. Neurobioloogiline ­ uuritakse füsioloogilise mehhanisme, stimuleeritakse närve, parem lihtsate käitumiste uurimisel

Etnoloogia ja...
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun