2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline)
Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel. 2. Vedrustus Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga. Vedrustus koosneb: · juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes. · elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi koormusi. · summutusseadisest, mis summutab võnkeid. Amortisaatorid on ette nähtud kere võnkumise kiireks summutamiseks. Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused: · Hoobvedrustuseks · Teleskoopvedrustuseks Elastse elemendi järgi jaguneb vedrustus: · lehtvedrudega · keerdvedrudega · taldrikvedrudega · väändevedrudega (torsioon-) · kummivedrustus · pneumovedrustus · hüdropneumovedrustus Roomiktraktorite vedrustus liigitatakse juhikseadise järgi: · jäikadeks · pooljäikadeks · elastseteks
·heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega ELEKTRISEADMESTIK Auto elektriseadmestik koosneb vooluallikatest (aku ja generaator) ja tarvititest. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku
käivitamisel; b) tagada püsiv pinge pingetundlike elementide toitel. Väljapääs: kahe erineva funktsiooniga aku kasutamine. Tuleviku elektrisüsteemides on 2 akut, mis on teineteisest eraldatud: a) suure võimsusega mootori käivitamiseks; b) väiksema võimsusega teiste tarvitite jaoks. Käivitusaku: Annab piisavalt voolu piiratud aja jooksul. Aku on kompaktne (mahutavus väiksem) ja asub käiviti juures (lühike juhe). Et tagada aku kiirem laadimine on aku pinge 10 V (süsteemil 12V). Laadimis- ja eraldusmoodul. Tagab aku ja käiviti lahutatakse ülejäänud elektrisüsteemist käivitamise ajal ja väldib käivitusaku tühjenemise, kui mootor seisab. Üldotstarbeline aku: On ette nähtud ainult elektrisüsteemi toiteks. Tagab suhteliselt nõrga voolu (20 A) mootori käitussüsteemi jaoks. On arvestatud ka tsükliliste muutuste jaoks (sh
Kõige otstarbekam on keerdläbipuhumine (joon. võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-
madalvooluring katkeb. Kontaktidega rööbiti on ühendatud kondensaator, mis väldib sädelahendust kontaktide vahel. Koos voolu kadumisega hakkab primaarmähises järsult kahanema ka südamiku magnetväli. Järsk magnetvälja muutus tekitab süütepooli mähistes elektromotoorjõu. Primaarmähises tekib 100...400 V ja sekundaarmähises 5000...25000 V emj. jõudu. Sekundaarmähise üks ots (teine on ühendatud kerega) on süütepooli klemmi, jaoturi ja süüteküünla kõrgepingejuhtme kaudu ühenduses küünla keskelektroodiga. Kui pinge on küllalt kõrge, st on tekkinud süütepinge, toimuvad jaoturi rootori ning kaane külgklemmi ja süüteküünla elektroodide vahel sädelahendused, kõrgepingevooluring sulgub ja seda läbib vool. Sädelahendus elektroodide vahel süütab küttesegu. Sädelahendus on seal võimalik vaid siis, kui pinge ületab elektroodide vahel oleva gaasi (küttesegu) läbilöögipinge
juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
