Käitumisviisid (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Käitumisviisid

Kolm käitumisviisi  Sisukord I. Kolm käitumisviisi..................................................................................................................3 II. Ristsõna.................................................................................................................................7 III. Meelespea.............................................................................................................................8 IV. Ülesanne...............................................................................................................................8 2  I. Kolm käitumisviisi On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma ­ mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mulje, et neil pole aimugi, et on olem

Inimeseõpetus

40

pptx

ENESEKEHTESTAMINE

ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015  MIS ON ENESEKEHTESTAMINE?  KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD  KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD  ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU  I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE)  KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE  SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST  I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea enesetunne,

Isiksusepsühholoogia

14

pdf

Suhtlemispsühholoogia

● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus. Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda

Suhtlemispsühholoogia

26

doc

ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2

Enesejuhtimine

15

docx

Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega lii

Isiksusepsühholoogia

17

docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe ­ kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

Suhtlemispsühholoogia

10

docx

KEHTESTAMINE

1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehtestamise tüüpi ­ otsekohes

Õigus

19

pdf

Klienditeenindus ja teeeninduskultuur

Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) Klienditeenindus ja tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) teeninduskultuur klienditeenindaja j poolt. p · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 1 2 Teeninduse kaks poolt Klienditeeninduse moodustavad · Materiaalne e a

Klienditeenindus

Kommentaarid (0)