Käitumine tulekahju korral (0)

Sarnased õppematerjalid

20

docx

KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE

jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse Suurema elavhõbedareostuse või elavhõbeda allaneelamise korral helistada 112! 4.4.4 Keemiline neutraliseerimine Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale) 5 TERVIS 5.1 Elavhõbeda ohtlikkus Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul

Keskkonnakeemia

30

docx

Tuleohutus puidutöökojas

 EHITUSLIK TULEOHUTUS  KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE  LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD  TULEOHUTUSKUJAD  TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS  ELEKTRISEADMED  KÜTTESEADMED  TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID  TULETÖÖD  NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE  TULEOHUTUSJUHENDID  TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL  ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID  TULETÕRJE VEEVÄRK  AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID  SUITSUTÕRJE  PIKSEKAITSE  VALVE KORRALDAMINE Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et kindlustuskohas viibivad isikud täidavad nii käesolevaid kui ka õigusaktidest tulenevaid ohutusnõudeid. Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud kindlustuslepingu täitmisel ja kindlustusobjekti valdamisel,

Ametijuhend

16

odt

Põlemine

.......................................................9 6.2. Leegid ja temperatuur ..............................................................................................................9 6.3. Ehituskonstruktsioonid ............................................................................................................9 6.4. Muud ohud .............................................................................................................................10 7. Tegutsemine tulekahju korrarl........................................................................................................11 7.1. Enne tulekahju........................................................................................................................11 7.2. Tulekahju ajal..........................................................................................................................12 8. Kokkuvõte.................................................................................

Tööohutus ja tervishoid

10

doc

Veebipõhine infosüsteem

3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3)  OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõik avad, siis lõppeb mingil ajal otsa põlemiseks vajalik hapnik ja tuli kustub 4) Millised on tulekahju tekke võimalikud põhjused: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel; laste mängimine tulega; lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine; lõkkest lendavad sädemed; kulu põletamine; katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine; katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine; tahtlik süütamine; isesüttimine (näiteks suurtes silo- või turbakuhjades hakkab sees toimuma käärimine, millega tekib kõrge temperatuur ja võib toimuda süttimine);

Ohuõpetus

16

docx

Metsatulekahjud

kuid mitte enam paberipuiduks. Tuli võib ka kasu tuua. Näiteks kuivendatud soos võivad paraneda metsa kasvutingimused. Vahel aitab tuli männil viljakatel alades uueneda. Mitmed vanad männikud on arvatavasti tekkinud peale tulekahjusid, mis hävitasid kuuse ja lehtpuud. Raielangilt üle käinud tuli vähendab putukkahjustuste ohtu. Metsatulekahjude tekkepõhjused Metsatulekahjude põhjuseks on enamasti hooletu või pahatahtlik inimene. Tulekahju võib alguse saada lõkkest, mahavisatud suitsukonist või tikust, kulupõletamisest, korrast ära summutiga autost või traktorist, raudteede ääres veduri rikkest. Maapinnal vedelevad klaasikillud võivad koondada päiksekiiri ja süüdata taimestiku. Jäätmehunnikud võivad kuumeneda ja ise süttida. Ka neil juhtudel on süüdlaseks inimese lohakus. Väga vähe tulekahjusid on alguse saanud looduslikel põhjustel ehk siis pikselöögist.

Metsakaitse

94

docx

Töö- ja keskkonnaohutus, tuleohutus, ohutustehnika.

ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.

Keskkond

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

1) ülevaate mittetulundusühingu struktuurist; 2) mittetulundusühingu liikmete üldarvu ning noorte osakaalu selles; 3) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud noorteühingu eelneva tegevusaasta aruande ja jooksva aasta tegevuskava. (3) Noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides muudatuste ja täienduste tegemise korral esitab noorteühing Haridus- ja Teadusministeeriumile andmed muudatuste ja täienduste kohta kümne tööpäeva jooksul nende tegemisest arvates. (5) Noorteühingute registri põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (6) Noorteühingu kandmine Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute registrisse on aluseks noorteühingule aastatoetuse määramisel käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tingimustel ning noorteühingu noorteprogrammidele ja

Amet

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011  EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine

Meedia

Kommentaarid (0)