100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 97 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
99 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katja115
Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel. tasustuse ja kinnitusena toimib see,mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid
kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga
aasta · Eduka algaja tase(advanced beginner)- goodi 2.ja3. aasta · Kompetentsuse tase(competent)- jõuab umbes viiendaks aastaks · Professionaalsuse tase(proficent)- töö on väga hästi läbi mõeldud, õpetajatöö tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik. · Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt. Klassi füüsiline keskkond Soovitused õpetajale: · klassiruum peab olema puhas, turvaline ja atraktiivne · seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele · jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid · kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti jälgida kõiki õpilasi · kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb
5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline
valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Uurimused kinnitavad, et õpilaste usk edu saavutamisse oleneb nende arusaamisest õppimise eesmärgist. Kas ta õpib selleks, te teada saada või et säilitada pos mainet õpetaja ja kaaslaste ees. Õpimotivatsioon kujuneb klassis suure hulga tegurite mõjul. Õppetöö korralduses nii klassi kui indiv1iidi tasandil on palju tegureid, millest olenevad õpilase ettekujutused õppimise eesmärkidest ja käitumine õppe-eesmärkide saavutamisel. Selles on oluline roll õpilase varasemal õppimiskogemusel ning klassis ja koolis valitseval psühho-sotsiaalsel kliimal. Õppimiseks soodsa õhkkonna tekkimist ja alalhoidmist klassis mõjutab avaramas kontekstis pigem õpetaja üldine suhtumine õpetamisse ja õppetöö korraldusse kui konkreetsed võtted, mida ta kasutab. Õpilase tähelepanu on õppimisel peamiselt sooritataval ülesandel ja vähem välisel tasustamisel, st
Probleemi vähendamine ei lahenda seda. Lapsed on öelnud, et sellised vastused nende murejuttudele ei kutsu enam edasi rääkima. Laps vaikib ja täiskasvanu arvab, et ongi kõik korras. Kuid tegelikult on mure hinges alles. Samuti kipuvad täiskasvanud arvama, et üks või teine laps on halb ja nimelt segab tundi või käitub halvasti. Tegelikult on iga halva käitumise taga mingi põhjus. Ükski laps ei ole halb, on olemas vaid ebasobiv käitumine, mis ei ole täiskasvanule vastuvõetav. Lapse ebasobiva käitumise taga on soov enda murest märku anda. Võib ka juhtuda, et mure muudab lapse rahutuks ja ilma, et ta ise oma käitumist mõistaks, ongi probleemid juba majas. Moraalilugemine, manitsemine ja karistamine lihtsalt ei toimi. Allaheitlikum ja kartlikum laps võib hirmust vait jääda, kuid mure ei kao. Enamus lastest aga jätkab sellist käitumist, muutes täiskasvanud aina kärsitumaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid