50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kätlin K
Õppematerjali autor
................................... 12 VARUDE INVENTEERIMINE................................................................................................ 14 4.1Inventuuri liigid ............................................................................................................. 15 Inventeerimise kord........................................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Käesolevas kursusetöö teemaks on valitud varude arvestus XXX OÜ-s . Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; mida toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus või mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [1:124] Kursusetöö eesmärk on välja selgitada varude arvestuse ja analüüsi teoreetilised alused ning näidata, kuidas toimub varude arvestus XXX OÜ-s . Eesmärgi saavutamiseks tuleb täita järgmised ülesanned: · erialase kirjanduse leidmine ja selle läbitöötamine;
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest
Sissejuhatus Ettevõtte vara jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod
·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · tooraine ja materjal;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Merlin Tammar 062941 VARUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: Pillle Kaarlõp Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS...............................................
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi.
kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: * ostuhinnast ja * kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest. Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid