Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1.kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2.kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3.teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: *Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. *Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abon
Kolm peamist ainestiku allikat on: 1. kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2. kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3. teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid. * Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. * Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud,
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
Kirjandite analüüs 1. SISU Kolme gümnaasiumi aasta jooksul olen kokku kirjutanud seitseteist kirjandit. Eelistatuim teemavaldkond on olnud inimene ja inimsuhted, kuid olen kirjutanud ka hariduse ja spordi teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õ
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti ol
Kõik kommentaarid