Kvantitatiivsed tunnused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

34

docx

GENEETIKA

populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et tunnus, mis ei avaldunud I põlvkonnas tuli tagasi teises põlvkonnas suhtega 1:3 ehk iga vanema fenotüübiga sarnase organismi kohta tuli üks, mis oli sarnane ühe vanavanemaga. Fenotüübiline lahknemine seotud alleelide lahknemisega (lahknemisseadus).

Geneetika

48

docx

Veterinaarne geneetika

teoreerilisest oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt või erinevused on juhuslikku laadi (ja vastavad ootuspärasele). Kui hii-ruudu väärtus on võrdne või suurem tabeli väärtusest (5,99) olulisuse nivoo 0,05 juures, siis tegelik lahknemine erineb teoreetilisest ja on statistliselt oluline. Kui on väiksem 5,99, siis kõrvalekalle on ebaoluline ja lahknemine vastab kindlale teoreetilisele suhtele. 20. Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused Suguliitelised – gonosoomsed –tunnused, mida määravad geenid asuvad sugukromosoomides. Peamiselt X kromosoomis. Retsessiivne alleel avaldub heterogameedi puhul (XY). T.H. Morgan avastaja tegi katseid äädikakärbestega. Nt hemofiilia. Daltonism (vävipimedus – ei erista punast ja rohelist). Kolmevärviline (kilpkonnavärvi kass) alati emane. Holandrilised tunnused – tunnused, mida antakse edasi ainult isaliini pidi. Inimestel kalasoomustõbi, nahk varvaste vahel, karvased kõrvad.

Mikrobioloogia

48

rtf

Geneetika eksami vastused

Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) ­ isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum

Geneetika

53

doc

Taime geneetika

geenideks). · Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). · Need avastused said hiljem formuleeritud korpuskulaarse pärilikkuseteooria e geeniteooria tuumaks. Mendeli töö jäi aga aastani 1900 praktiliselt tundmata . Klassikaline geneetika: 1900--1939Geeniteooria (G. Mendel, H. de Vries, C. Correns, E. v. Tschermak, W. Bateson, W.L. Johannsen, H. Nilsson-Ehle): organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste elementide -- geenide -- poolt. Geenidel esinevad alternatiivsed variandid -- alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt (kas identsete alleelidena -- homosügootsus-- või erinevate alleelide paarina -- heterosügootsus) ja sugurakkudes paaritult (igast paarist üks geen). Geenid pärandatakse vanemate genotüüpidest järglaste

Taimekasvatus

61

pdf

Loomageneetika 1 osa

Translatsioonil toimub valkude 7 biosüntees, mille käigus geneetiline informatsioon «tõlgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Kõik keemilised reaktsioonid organismis toimuvad fermentide (ensüümide) osavõtul. Ka fermendid on valgud, valgulised biokatalüsaatorid. Iga rakus toimuv reaktsioon nõuab spetsiifilise fermendi osalust, mistõttu nende arv organismis ulatub tuhandetesse. Fermendid otsustavad lõppkokkuvõttes selle, millised tunnused organismil kujunevad. Nii on DNA põhifunktsiooniks elusas rakus spetsiifiliste valkude sünteesi juhtimine, sellest õige informatsiooni säilitamine ja edasiandmine. Juba 19. sajandi teisel poolel selgitati, et kõik valgud (proteiinid) on polümeersed ühendid, kus monomeerideks on aminohapped. Omavahel ühinenud aminohapped moodustavad polüpeptiidahela, mis kindlas ruumilises konfiguratsioonis moodustabki valgumolekuli või osa sellest.

Aretusõpetus

68

docx

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015

geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid. 8. Näo rekonstruktsioon ja arvutisimulatsioon DNA põhjal on võimalik teha rekonstruktsiooni. In silico- arvutiga teostatud. Blender- lihtne ja vaba kasutusega 3D tarkvara. Soeng muudab oluliselt rekonstruktsiooni väljanägemist. „Wilma“ DNA põhine rekonstruktsioon: neandertallased olid punapead, tedretähnilised, sinisilmsed ja heledanahalised. 9. Näojoonte tunnused (kuni 10 paari) Juuste värv (blondid, pruunid, punased), kulmud (esiletungivuse ulatus), silmaiiris (sinised, pruunid), nina (lai, kitsas, ümar, terav), lõug (kui silmatorkav), naha värv (hele, tume), silmakoopad (lähestikku, teineteisest eemal), põsesarnad (kõrged, madalad), huuled (täidlased, kitsad), jne. 10. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2

Üld- ja käitumisgeneetika

42

docx

Geneetika I vastused

inimeste kloonimine kiiresti seadusevastaseks. 3. Geneetika väärkasutused. Meie käitumine ja isiksuseomadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. Alkoholismil ja skisofreenial on nt geneetiline eelsoodumus. Kui aga keskkonnarisk, nt alkohol, puudub, siis vastavat haigust ehk alkoholismi ei teki. Loodusliku valiku alusel organismi ebasobivaid tunnuseid asendatakse kasulikumatega. Galton arendas seda ideed edasi: Kui inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on evolutsioneerunud siis on need ka päritavad ja neile rakendub valik. Inimsoo kiiremaks parandamiseks saaks kasutada kunstlikku valikut – eugeneetikat. 19. sajandil leiti, et tsiviliseeritud ühiskondades on loodusliku valiku toime vähenenud: kõrgvõimekad isikud sigivad märksa vähem kui madalamate võimetega inimesed. Kuidas inimest „parandada“? Eugeenika - teadus kõigist mõjudest ja tingimustest, mis määravad populatsiooni vaimseid ja kehalisi

Geneetika

96

doc

Sissejuhatus geneetikasse

neurodegeneratiivsed haigused jne.). 2004. aasta märtsis teatasid Lõuna-Korea teadlased ajakirjas ,,Science" inimese kloonimisest. Kloonitud embrüoid lasti areneda vaid väga varajase, blastotsüsti staadiumini. Seejärel katse peatati. Osadest blastotsüstidest õnnestus saada ka embrüonaalsete tüvirakkude liin. Geneetika valekasutused Darwini loodusliku valiku ideed, mille alusel organismidele kahjulikud tunnused asendatakse evolutsiooni käigus kasulikemaga, leidsid edasiarendust Francis Galtoni poolt. Galton arvas, et ka inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika, mille mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada.

Geneetika

Meedia

Kommentaarid (0)