50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kirsika105
Õppematerjali autor
(kodanikuük tugevus, usaldus) Deduktsioon: Tahan Putnami teooriat testida Eesti puhul. Võtan ta teooria, kogun vastavad andmed inimestevahelise usalduse ja kodanikuük. liikmesoleku kohta. Analüüsin andmeid ja ei leia mingit seost võimude usalduse ja sotsiaalse kapitali vahel. Panen Putnam'i teooria kahtluse alla (ja pakun uue seletuse) Hüpoteesidest taas Hüpoteesid seostuvad: kvantitatiivse uurimisstrateegia ja deduktiivse lähenemisega Miks kasutatakse hüpoteese just kvantitatiivis? Kvalitatiivse uurimisstrateegia puhul eriti hüpoteese ei kasutata Kvalitatiiv tihti induktiivne, vahel ka deduktiivne (kuid enamasti ilma hüpoteesideta) Kvantitatiiv enamasti deduktiivne ja hüpoteesidega 5. LOENG KVANTITATIIVSE UURIMISTÖÖ ALUSED Märksõnad Palju uuritavaid juhtumeid Üldistamine suure pildi nägemine,
Eesmärgistatud / teoreetiline valim (mitte-tõenäosuslik): · uurimisobjektide/uuritavate valimine eesmärgiga koguda võimalikult rikkalikku andmestikku uuritava nähtuse või protsessi kohta. · valimi koostamise kriteeriumid tulenevad sisulistest kaalutlustest · valimi moodustamise põhimõtteid on võimalik uuringu käigus korrigeerida, lähtudes esmase analüüsi tulemustest Valimi moodustamise põhimõtted on alati seotud uurimuse eesmärgiga ja sellega, millist üldistatavust taotletakse. Sagedasemad üldistamise viisid kvalitatiivse uurimuse puhul: · Teoreetiline / analüütiline üldistatavus tulemuste kasutamine süvitsi minevate teadmiste täiendamiseks väheuuritud nähtuste kohta ja/või teoreetiliste mudelite täiustamiseks · Tulemuste ülekantavus teadmiste loomine, mis on ,,ülekantavad" ehk kasutatavad teiste
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
...............................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus · Mida tean kvalitatiivsetest meetoditest? Lähenemine, mis lähtub pigem üksikutest juhtudest kui arvukast statistikast. Uurimused põhinevad nt intervjuudel, üksikjuhtude analüüsil. Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid. Kvalitatiivse uurimuse puhul pole nii jäika metodoloogiat. Teistelt: Arvuline erinevus. Sõnalise väljenduse roll. Uurija positsioon sisemine/väline. Tähenduste uurimine, analüüs. Uurija ei distantseeru andmestiku suhtes, vaid osaleb, tihti ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused.
Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada informatsiooni, lahendada uurimisprobleeme või- küsimusi ehk vastata neile. Meetodid erinevad andmekogumise tehnikatest. Meetodid on andmete kogumine, nad on ajaloolise ülevaate ja analüüsiga, küsitlusega, väliskatsete ning juhtumite uuringutega, sellal kui tehnikate all mõeldakse samm-
kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid analüüsi meetoditest; teadmisi erinevatest andmete kogumise meetoditest; teadmisi kvantitatiivse ja kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimisest, sissejuhatust analüüsitulemuste TMO0140 tõlgendamisest ning nende üldistatult esitamisest/raporteerimisest
sõltumatutele seaduspärasustele. taasloovad. Tundmaõppimise/uurimise objekt Objektiivne ühiskond oma seaduspärasustega. Konstrueerimise protsess ja selle protsessi käigus tekkinud tähendused. Sotsiaalteaduslikku uurimuse eesmärk Saada võimalikult adekvaatne pilt objektiivsest Uurida protsesse, mille käigus konstrueeritakse reaalsusest objekti sisemiste seaduspärasuste välja ühiskondlikke nähtusi ja tähendusi, ning selgitamise kaudu. analüüsida inimeste tõlgendusi. Tõe mõistmine Kuna objektide olemus asetseb objektides, Kuna sotsiaalne tegelikkus on inimeste poolt
protseduurid ja lähenemised täidavad ühtlasi korrapärase ja süstemaatilise protseduuri aset juhtimisprobleemide lahendamisel (Ghauri, Grnhaug 2004: 21). 1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid