50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 30 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
219929
Õppematerjali autor
Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või
ülekantavus) Juhtumiuuringu eelised ja võimalused: · Luua kompleksset ja terviklikku (kontekstiga arvestavat) süvateadmist uuritava juhtumi kohta. · Neid teadmisi saab kasutada ühe spetsiifilise juhtumi mõistmiseks ja ka sarnaste protsesside/nähtuste uurimiseks teistes kontekstides. · Võimaldab paindlikku uuringudisaini, nii akadeemilisemat kui rakenduslikumat lähenemist · Andmete ja meetodite triangulatsioon suurendab reliaablust ja valiidsust. Juhtumiuuringu piirangud: · Ei sobi, kui on soov üldistada üldkogumile. Mis võib juhtuda (aga ei tohiks): · Erinevate andmete kogumine ja analüüsimine võib osutuda kavandatust ajamahukamaks ja keerulisemaks. · Juhtumi käsitlus jääb kirjeldavaks. · Juhtumi-uuringu asemel on tegemist juhtumi-põhise uuringuga. Juhtumiuuringu kvaliteedist:
uurimuses on eelkõige selles, et ta annab uurimusele suuna, teatud mõistelise baasi ja teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selginebuurimuse käigus. Teooria mõisted pärast empiirilist andmekogumist. 3.Selgitage, milles seisnevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite põhimõttelised erinevused. Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale
töö teemat Vaata, kui palju on teema kohta kirjandust ja mis on sellel alal üldse varem tehtud Mõtle võimalikule meetodile ja andmekogumisviisile (kui ikka statistikat üldse ei valda, siis ära küsitluse peale mine) Mõtle, kas inimesed/organisatsioonid, keda tahad uurida, on ligipääsetavad Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks? Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: Isiklikud kogemused Loengumaterjalid Õpikud (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad Teadusajakirjad teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi:
Uurib üldkogumit või valimit, mis esindab üldkogumit. Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda. Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest. Kombineeritud uurimus Kombineeritud meetodiga on tegemist juhul, kui uurimuses kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Kombineeritud uurimustele on iseloomulik: · nii etteplaneeritus kui ka kujunemine protsessi käigus · kombineeritud meetodite põhjendus · saadud andmete integreeritus uurimuse eri etappides · kasutatud protseduure kujutatakse visuaalselt · nii kinnised kui ka lahtised küsimused · erinevad andmekogumisviisid · statistiline ja tekstianalüüs Kombineeritud meetodid jagunevad: · Jätkuprotseduurid - Tegemist on mitme alamosaga kombineeritud disainiga. Uurija töötleb ühe meetodiga saadud andmeid teise meetodiga
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet pos
Andmekogumis meetodi paikapanek Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisinstrumendi disainimine (nt.küsimustik) Uurimisdisain ehk uurimiskujundus !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! • Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastus püstitatud uurimisküsimustele. • Uurimisdisain paneb paika, milliseid andmeid on meil vaja uurimisküsimustele vastamiseks, milliste meetodite ja strateegiatega neid koguda ning analüüsida • Sisaldab: – Uurimisprobleemi sõnastamist – Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke – Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele) – Uurimisstrateegiat – Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust – Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist – Valimi koostamist ja selle põhjendust Hea uurimisdisain • Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik:
Kvalitatiivse uurimise traditsioonid Marion Demus Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurides tema päriselu t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid