Kuuma töökeskkonna toime organismile (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA

Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD Georg Badasjan Referaat 1. Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur 2) õhuniiskus 3) õhu liikumiskiirus 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.

Hügieen

13

doc

Töökeskkond

Ohutusnõuetele on sagedamini mittevastavad metalli- ja puidutöötlemisseadmed ning vahendid kõrguses töötamiseks. Tööinspektorid uurisid kahe aasta jooksul 732 raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid ning tegid tööandjatele ettekirjutised analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade

Majandus

8

pdf

Tootmiskeskkonna meteroloogiliste tingimuste uurimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Tootmiskeskkonna meteroloogiliste tingimuste uurimine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: TEOORIA Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima – see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Eestis on sagedased “külmetushaigused”. Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organis

Riski- ja ohutusõpetus

35

docx

Tookeskkonnaohutuse alused

seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal Tööandja kohustused vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist hoiatusmärgid "Bioloogiline oht" tagada tööhügieen arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime ­ elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki:

Pangandus

4

doc

Esmaabi andmine

kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette. Tee ülessulatatud kehaosale puhas side. Teadvusel olijale anna sooja jooki juua, mitte alkoholi! Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Võõrkeha hingamisteedes: kui kannatanu on võõrkeha sisse hinganud, siis püüdke võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale, abaluude vahele, 4-löögiliste seeriatena

Ohutustehnika

39

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

Kroonilistel haigustel ei tasuks lasta nii kaugele areneda, et ühel hetkel on kiirabi kutsumine möödapääsmatu. 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE · Informatsioon juhtumi kohta · Tunnused · Sümptoomid Juhul, kui kannatanu on teadvusel · Selgita, kus on vigastuse (valu) koht ning alusta ülevaatust nimetatust kohast · Küsi, kas miski veel häirib ning veendu, kas vigastust ei varja valu, tuimus või ravimite toime Teadvushäirete korral Esmane ülevaatus · Suur väline verejooks? (trauma korral) · Teadvus? Hinda üheaegselt · Hingamine? · Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus · Pea · Kael (trahhea ja kaelaveenid) · Rangluud, käed · Rindkere · Kõht · Vaagen · Selg · Jalad 5 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks

Esmaabi

4

odt

Füüsikalised ohutegurid

Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga ­ üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmetele aluste (nt ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate ( traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilise veoauto jne) töötamisel kabiini põrandale, istemele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt: puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. Arvestada tuleb veel seda, et vibratisooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajahutus, füüsiline pingutus, mürataseme tööprotsessis. Vibratsiooni mõju sõltub samuti töötaja individuaalsetest omadustest (kehaehitus, tervislik seisund, vanus jne).

Töökeskkond

23

doc

Esmaabi

Põletuse korral ei tohi õnnetuskohal ise ville avada, eemaldada nõge ega nahale kleepunud riidetükke, määrida põletushaavadele salve ja kreeme, raputada pulbreid ega asetada vatti. 6. Põletuste vältimine Vältida ohtlikke olukordi põletust põhjustavate ainetega, esemetega, tulega. Kuuma pliidi juures ja keeva veega anumate tõstmisel-nihutamisel peab olema väga ettevaatlik. Kui peres on väikesi lapsi, siis peab neile võimalikult vara selgeks tegema tule ja kuuma veega seotud ohud. Tuletikud olgu lapse eest peidetud. Väikelapsele on ohtlik iga lõke, kaminatuli või õuegrill, nende läheduses ei tohi last jätta järelevalveta. 15 KÜLMAKAHJUSTUSED 1. Külmumised Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitte küllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad.

Tervis

Kommentaarid (0)