50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Skennuu
Õppematerjali autor
Kuulsuse narrid retsentsioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus ''Kuulsuse narrid'' on alati vaatajatele jätnud hea esmamulje. E.Bornhöhe on veel kirjutanud kuulsust kogunud seiklusjutu ''Tasuja'' ''Kuulsuse narride'' lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Telelavastus tekitas minus kohe pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kohati ka igavavõitu. Mind häirisid kohati eriefektid, millele oldi kõvasti rõhku pandud. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Salomon Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid hästi välja mängitud. Kostüümide kohapealt nii palju, et kostüümid olid suurepärased nii peategelastel k
Kuulsuse Narrid retsensioon . Lugu räägib kahest mehest kes on sünnist saati ühe inimese silmis kuulus olnud .Need inimesed on nemad ise .Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas .Salomon on enda arvatates suur poeet .Tatikas on aga endaarvates suur leiutaja ja looduseuurija .Teised inimesesd muidugi seda ei arva . Tegelased on ise väga enesekindlad .Nad arvavad ,et see mida nad teevad on kõige õigem .Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita . Selles lavastuses naerdakse välja neid inimesi kes arvavad olevat väga osavad ja vaimukad ,Selles asajas milles nad ei ole .Tihtipeale teevad i
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Rännumees jõuab nende päevade jooksul koju ning karistab oma kodu rüvetajaid ning nime pilkajaid. Eepos lõpeb Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste leppimisega. Segipaisatud areng. Homerose eeposte karakteristika 1. Tegelased on väga eristuvad, silmapaistvate tunnustega. (Achilleus kartmatu, enesekindel, kerge solvuja, austatud; Agamemnon veel ülbem, vähem austatud; Hektor järjest tugevam/ Achilleuse vastand. Achilleus võitleb au ja kuulsuse nimel, Hektor on patrioot, kaitseb oma peret, tema naine on ehtne näide truust armastavast abikaasast.) Karakter on muutuv tegelane areneb, tegelase proovilepanek. 2. Tüüp tegelase liik, kes on muutumatu. 3. Arhailine eepos kasvab välja suulisest kirjandusest esinevad mõttekordused. 4. Retardatsioon aeglustus. (Kui Achilleus saab teada, et ta hea sõber on tapetud (sündmustiku pööre), tuleb staatiline kirjeldus, mitte loo arenemine.) 5
PAGULASAASTAD Novellid: ,, S eaduse m e es" ,,To o ma tohter" Näidendid Draama ,,Taba mata i me " Peategelane on Leo Saalep kes on pike malt Euroopa turneest saabunud kodu maale. Kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel saadab teda koduski vai mustatud kiidukõ min. Siis aga esineb m eh e ga tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus v õlts. Pingutustest hooli mata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunsti messia ihalejate lootusi. Seda oli juba vare m m õistnud ,, päikesenaine" Eeva Marland, kelle käte vahel nüüd otsib Leo lohutust. Kunstnikudraama taustal on satiiriliselt kujutatud k õ munäljast seltskonda, tegelaskonnas leidub siiski ka iseseisvate vaadetega kunstiini mesi. ,,Pisuhänd" (3 vaatluseline karakterko m ö ödia) On vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. Tegevus toimub äri me es Vestmanni pere konnas
Teose põhiprobleemid olid teiste arvelt rikkaks saamine; kultuuri ostetavus ja müüdavus. Vestmann- ärimees, aus, kaval, ei talu rumalust, hooliv, elukogenud, haritud (Vestmann Vestmanni uulitsas) Ludvig Sander luuser, silmakirjalik, arg, rumal, kõige drastilisemalt määratletud isiksus teoses, peab ennast inseneriks ning luuletajaks ja kunstnikuhingega isiksuseks Tiit Piibeleht kaval, tark, kentsakas, kõige jaatavam tegelane teoses Mathilde kuulsuse nimeks valmis kõike tegema, võimukas, kohtleb oma õde halvasti Laura - väärikas, tark, ,,päikesenaine" (positiivsed naised Vilde teostes), Mathilde õde Tegevus toimub kodumaal. Kultuuri ostetavus ja müüdavus + võõraste sulgedega ehtimine. Kogu tegevus toimub Vana Vestmanni kodus, mis on eepilise teatri tunnus (tegevus ühes paigas). Matilde oli ära võlutud Ludvig Sandri luuletustest , mis olid tegelikult võetud võõrastest teostest. Sander tahab
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid