Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina
KUU FAASID, VARJUTUSED Keiu Pirnpuu KUU FAASID Oma läheduse tõttu Maale on Kuu näiv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid VARJUTUSED Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või 2 korda aastas
VARJUTUSED JA KUU FAASID LIISA SALUS 12.KLASS PÄIKESEVARJUTUS Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse, 2-5 varjutust aastas Täielik varjutus ei kesta üle 7 minuti ja toimuvad ~18 kuu järel ja iga 370 a järel samas kohas Osaline varjutus Rõngakujuline varjutus Päikesevarjutust on võimalik ennustada - saaros Viimane varjutus Eestis: 01.08.08 Täielik varjutus Eestis: 2128/2126 FOLKLOOR Varjutus ennustab viimsetpäeva, halba, sõda, haigusi ja nälga Päikesevarjutus on Kuu sündimise ajal Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab Varjutuse ajal tuleb mingit olulist tööd alustada KUUVARJUTUS Maa on Päikese ja Kuu vahel
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus..............................................................................................................
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Teadlased arvavad, et Kuu on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja see tekkis varsti pärast Maad. Selle päritolu kohta on mitmeid hüpoteese ja kõige tõenäolisemaks peetakse teooriat, et Kuu moodustus Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on ereduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vana asfaltil ning Kuu albeedo on umbes 0,14.[1] Kuu mõjutab oma gravitatsiooniga loodeid, Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit)
Referaat Maa ja tema kaaslane Kuu 9a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Aino Järvan Tallinn 2010 Sisukord 1. Maa 2. Kuu 3. Kraatid 4. Kuu pind 5. Kuu Siseehitus 6. Kuu tekkimine 7. Foto Maa ja Kuu 8. Kasutatud kirjandus Maa "Maa on meile lähim planeet. Asudes keskmiselt 0,66 a.ü. (NB! Mõeldud on muidugi astronoomilist ühikut Marsi jaoks -- see on Marsi keskmine kaugus Päikesest -- 228 miljonit kilomeeetrit) kaugusel Päikesest kulub tal täistiiru tegemiseks natuke rohkem kui pool Marsi aastat. Maa on Marsist 1,9 korda suurema läbimõõduga ja 9,4 korda massiivsem, olles Päikesesüsteemis suuruselt viies planeet
..............3 Kuu.............................................................................................................................................3 Kokkuvõte..................................................................................................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga samapalju detaile, kui astronoom maapealse teleskoobiga Marssi. Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Kuu on ligikaudu kerakujuline tahke taevakeha. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Kõik kommentaarid