- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.
11.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Vooruseetika
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus
See idee on tänapäevanigi elujõuline. Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt botaanika, eetika, ajalugu, kirjandusteadus, loogika, metafüüsika, retoorika, füüsika, religioon, meteoroloogia jt. Eetilised vaated kirja pandud: ,,Luulekunstist" Tegeles kirjandusega. Oli küll Platoni õpilane, kuid vabanes tema mõjudest. Tema arvates eksisteeris ilu meie reaalses tegelikkuses, meie ümber. Kritiseeris ka kunstnikke alahindamist ja alavääristamist. Tegeleski kunstiga kunstikeskselt. Ei tahtnud inimesi sellega mõjutada, tema kunstiteooria kunstikeskne. Kunsti ei tehta tema
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused.
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks
10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman
sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine
suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika. 2. Eetika printsiibid ja kategooriad Teleoloogilised printsiibid Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad: Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus
kahekojaline parlament, milline valimissüsteem sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis (ja miks?) on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad väärtusotsustustele. Poliitikafilosoofia1 arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust
Tema on tõe eest võitluse eestvedaja- ta näeb seda enda ülesandena. Nietzsche on see, kes toob maailma lootuse ning arusaama uute väärtuste, valede ja tõdede kohta. 25. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche sõnade järgi on ,,immoralist" see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus. Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal. 26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"?
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel
vahel, millesse olid kaasatud ka vasallid; au nimel pidi kuritöö eest kätte maksma veritasu, vägivalla lõputu tsükkel. Kuidas sellega toime tulla? (Sitsiilias siiamaani, kuigi keelatud) alternatiiviks sai kohtumõistmine võistluse läbi, tseremoniaalsus. Selle tulemuse otsustas jumalik ettemääratus ja seeläbi selgitati välja, kumb pool oli õiglane. Kaotaja hukkus, kuid sellega arvati, et õiglus oli jalule seatud. Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgajal · Alates 12. sajandi ,,kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitse. Nt kuningas Arturi legendid. Kolm peamist suunda: · Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight duell) · Kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) · Kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinever) Varauusaegne au ja duellid Aadliau demilitariseerumine
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
Häbitunne iseenesest ei ole ei hea ega halb. Kui inimene üldse häbi ei tunne, siis on see häbitus, kui aga inimene liialt häbeneb, siis on see häbelikkus. Kuldseks keskteeks on siin tagasihoidlikkus. (joonist saab minult)Tema filosoofia on kogu euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks.Teoreetilised ained on filosoofia (raamideta), matemaatika ja füüsika.Praktilised teadused on eetika ja poliitika.Loomingulised teadused on kunstiprobleemid.Aristooteles oli ise alusepanijaks loogikale, eetikale, filosoofilistele mõistetele ja paljudele teistele teadusharudele.MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKA.Aristotelese arvates ei saa eksisteerida ideede ja mateeriamaailma teineteisest eraldi. See on absurdne. Mateeria on passiivne, vorm aktiivne. Kui need kaks maailma ühinevad tekkib ese või nähtus. See toimub kõikide asjade moodustamisel ja on üleüldine
5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
Eetika olemus Eetika- Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia). Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; reeglite kogum, mis määrab õige ja vale käitumise; kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; filosoofiline teadus moraalist. Erinevalt seadustest ja õiguslikust süsteemist ei ole eetikat võimalik kehtestada ei
· vähemused võivad osutuda kannatajateks · kulukas ja aeganõudev analüüs · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega · 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8