Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed
KORDAMISKÜSIMUSED KUSESUGUELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida
urethrales Tunica muscularis - nõrgalt arenenud ja kaob käsnosas - membraaniosa ümbritseb tahtele alluv kusitisulgur – musculus sphincter urethrae Kitsused - ostium urethrae internum - pars membranacea - ostium urethrae externum Tunica serosa - munandiga sama MEHE SUGUELUNDID – ORGANA GENITALIA MASCULINA Tunica albuginea Sisesuguelundid: munand, munandimanus, seemnejuha ja abisugunäärmed - saadab caput’isse vaheseinu, mis jaotavad selle sagarikeks Välissuguelundid: suguti ja munandikott Lobuli epididymidis – sagarikud TESTIS/ORCHIS/DIDYMOS – MUNAND - 12-15
(kuju ja maht sõltub täituvusest!) Kusiti e. ureetra (urethra): torujas osa põiest edasi, kusitisuue avaneb keha välispinnal. Naise kusiti on ca 4 cm, mehel ca 20 cm pikk. Uriini väljutusteede seina ehitusest: a) limaskestal tavalised kihid, moodustab kurde – eriti põies; b) lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia. Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles
- 14. KÕRIKÕHR / KILPKÕHR 1) PÄRIS-HINGAMISELUNDID – KOPSUDE ALVEOOLID, TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. 2)HINGAMISTEED – JUHIVAD SISSE- JA VÄLJAHINGATAVAT ÕHKU 2. KUIDAS JAOTATAKSE HINGAMISELUNDID KLIINILISES PRAKTIKAS?- 1) ÜLEMISED HINGAMISTEED: KOOSNEVAD – NINAÕÕS KOOS NEELU NINAMISE OSA JA KÕRIGA 2) ALUMISED HINGAMISTEED: HINGETORU JA TEISED ÕHKU JUHTIVAD ELUNDID 3. MILLE POOLEST ERINEB HINGAMISELUNDKONNA EHITUS TEISTEST ELUNDKONDADEST?- SEINTE TUGEV LUUSTIK VÕI KÕHREST SKELETT, MIS EI LASE NEIL KOKKU LANGEDA JA ON ALATI TÄIDETUD ÕHUGA 4. MILLISED ON JA KUS ASUVAD NINAKÕRVALURKED/KOOPAD (SIINUSED)?- ON→ ÜLALÕUALUU-, OTSMIKULUU – JA PÕHILUU-URGE, SÕELLUURAKUD. ASUVAD→ ÜLALÕUALUU- JA OTSMIKULUU-URGE NING EESMISED JA KESKMISED SÕELLUURAKUD AVANEVAD ÜLEMISSE NINAKÄIKU. 5. KOPS ld.k
Kordamisküsimused kuse-suguelundkonna kohta: 1. Millistest elunditest koosneb kuseelundkond? Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti 2. Mis ülesanne on neerudel? Vere puhastamine, vererõhu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, vee ja soolade sisalduse kontrollimine veres, kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, uriini valmistamine, kuseloomeelund 3. Milline veri läheb neeru sisse ja milline tuleb sealt välja? Neeruarteri kaudu jääkaineterikas veri ja väljub neeruveeni kaudu puhastatud veri. 4. Millistest osadest koosneb neer ja kus tekib uriin ning mille kaudu teda väljutatakse neerudest? Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neerukoor, Neerusäsi, Neerupüramiidid, Neeruurge, Neeruvaagen, Suured neerukarikad, Väikesed neerukarikad. Uriin moodustub neerukehakestes. Nefroni teistes osades muutub see lõplikuks uriiniks. sealt edasi liigub uriin kogumist
Kuna endomeetrium saab eksesteerida progesterooni nivoo puhul siis hormooni nivoo langusel endomeetrium hukkub ja tõugatakse välja. Endomeetriumi väljahetmise protsess koos kaasneva veritsusega ongi menstruaal veritsue põhjuseks. Munarakk on viljastumis võimeline pärast ovulatsiooni 24h . Kuna spermatosoidid liiguvad erineva kiirusega võib rasestumise põhjustada ka suguühe, mis toimub 48h enne ovulatsiooni. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks: Sisesuguelundid: · Munandid · Munandimanused · Seemnejuhad · Seemne põiekesed · Eesnääre Välis suguelundid: · Suguti · Kusiti · Munandikott · Munand Munand · Hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ · 5x3x2cm, mass 20 - 30g. · Munandid asetsevad munandikotis ja on teine-teisest eraldatud vaheseinaga · 200ks -300ks munandi sagarikuks.
liigub munarakk munajuha ampulli. Umbes 2h pärast suguühet jõuab seemnerakk munajuha ampulli. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, liigub edasi ja jõuab emakaõõnde. Emakas Kusepõie ja pärasoole vahel. Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g. Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem. Tupp Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid Munandid. Munandimanused. Seemnejuhad. Seemne põiekesed. Eesnääre. Välis suguelundid Suguti. Kusiti. Munandikott. Munand. Munandimanus Liibub munandi tagumisele servale. Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ Mis on munandimanuse vahetu jätk. 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas
Kõik kommentaarid