Tiit Jõesalu
Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui
elektripirn) on valgustusseade, kus helendub
elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini
kuumutatud hõõgniit.
Ajalugu.
Elektri pirn leiutati Thomas Alva Edisoni poolt.
Esimene kauapõlev elektri pirn esitati 1879 a.
detsembril Menlo Park´is.
Hõõgkeha materjalina kasutatakse tänapäeval
peaaegu ainuüksi wolframit, umbes 1925a.
kasutati ka sütt ning 20 saj. alguses lühikest aega
ka osmiumi ja tantaali.
Thomas Alva Edison (18471931) oli Ameerika
leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks
20.sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on
ligi 1100 patenti..
Üks huvitav fakt on see et
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maolentiit
Õppematerjali autor
Tema ema nimi oli Nancy Matthews Elliott (18101871). Üllatuslikult õppis ta rääkima alles nelja aastaselt, kuid seejärel hakkas ta anuma kõigilt täiskasvanutelt, keda ta kohtas, erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Kui Edison oli seitsme aastane, siis kolis pere Port Huronisse, Michigani osariiki. Thomas sai väga vähe formaalset haridust lapsena, käies koolis kõigest paar kuud. Kui modernne psühholoogia oleks sel ajal eksisteerinud, siis oleks talle diagnoostiud ,,tähelepanu defitsiidi sündroom", ning määratud raviks priske kogus ,,imeravimit" Ritalini. Noor Edison õppis lugema, kirjutama ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju omalkäel. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. 16-aastaselt
Algul olid nad mõeldud helisalvestuse jaoks. Hiljem hakkasid levima ka salvestatud vahatrummild. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis keriks nõela edasi, vaid seal oli hoopis mehhaanika, mis lükkas nõela edasi vedrumehhanismiga. Sa olid seal juures ning tegid mängit häält. See sinu hääl pani membraani võnkuma ning membraan andis võnked üle nõelale, mis siis kirjutas heli vahatrummilie. Hiljem sai heli taasesitada. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse
ja murded; audiovisuaalsed ajalooallikad; fotod, filmid ja helisalvestised. Alepõld – algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld. Veel 19.saj. alguses hariti Liivimaal põlispõldude kõrval alepõlde. Araabia numbrid – muistses Indias, umbes 5.sajandil eKr leiutatud arvusüsteem. Araabia numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0. 1200-ndatel imporditi Aasiast pärit numbrid Euroopasse, kus neid hakkasid esmalt kasutama juudi kaupmehed. Hiljem tutvustas numbreid Euroopa kaupmeestele itallaane Leonardo Fibonacci. Esialgu, 13.sajandi alguses, kui kirja- ja lugemisoskus ei olnud veel laialt levinud, ei soositud eriti araabia numbrite kasutamist, kuna need võimaldasid „paberil arvutamist“ ning seetõttu ei olnud arvutused kergesti visuaalselt jälgitavad.
aastal pärast suurt autoõnnetust nädalaid koomas. Koomas olles oli tal palju kordi rabavaid ja erksaid SLK-sid, mida ta kirjeldas järgmiselt: „Ma olin vaba mitte üksnes raskusjõust, vaid ka kõikidest muudestki inimlikest piirangutest. Ma sain lennata, sain seda teha nii oskuslikult, et tundsin ennast ümber muudetuna... Selle järel tuli eespool mingi tume ala, seal ei olnud üldse valgust, see oleks olnud nagu mingi tunneli sissekäik... Viimaks nägin eemal valgussõõri... täiuslikult kaunist, kollakas-oranži... Kui ma tunnelist läbi sain, jõudsin pimestavalt kaunisse kohta... See oli täiuslik paik, see tähendab... üleni ja külluslikult valgustatud... Ma nägin (seal) palju inimesi, mõned neist olid riides, mõned ilma riieteta. Riietus, mis tundus olevat läbipaistev, oli kaunis, kuid see... ei varjanud
Biograafilise meetodi ajalugu ei ole Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970. aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50. aastatel, Saksamaal takistas kvantitatiivne traditsioon suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
kadunud trükimustaaega tagasi vaadata läbi tollase kirjanduse üldrahvalikult menukaima väljenduse, läbi inimese, kirjaniku ja nähtuse nimega Raimond Kaugver. Kas või sellepärast, et ainuüksi tema romaanide tiraaze kokku liites võib veenduda: meie riiulitel on vähemasti miljon Kaugveri romaani. Ja kui novellikogud ka veel appi võtta, siis on tema raamatuid tunduvalt rohkem kui eestlasi. * * * RAIMOND KAUGVER KUI MASSIKIRJANIK "Raimond oli fenomen, mis praegu puudub: rahvakirjanik, kes on arusaadav igale keskharidusega lugejale," raiub Teet Kallas. "Mina usun sellesse praegu nii ebapopulaarsesse loosungisse, et kunst peab kuuluma rahvale. Raimond tegi oma ajastule vastavaid mööndusi, aga ei pugenud ridade vahele. Tema tekst oli lihtne, loomulik ja alati intrigeeriv. Vahest ei olegi kedagi, kes oleks suutnud kujutada sündmusi nii vahetult kui tema." Sündmustiku väljamõtlemine ei nõudnud Kaugverilt mingit vaeva
Ajama- sinaga on võimalik näha seda, et kuhu teadus areneb. Teaduse ( ja ka tehnoloogia ) evolutsiooni kontekstist lähtudes on teada seda, et mida aeg edasi, seda enam areneb teadus ja tehnoloogia. See tähendab ka seda, et näiteks tulevikus loodavad tehnoloogiad ja arenev teadus tunduvad ( ja ainult tunduvad ) praeguse aja teadusele selgelt ulmelised ja ehk isegi vastuvõt- matud. Näiteks 16 sajandi mõtlevale inimesele tundub praegu kasutatav kosmosetehnoloogia ilmselgelt ( ja ehk isegi naeruväärselt ) liiga ulmeliselt. Kuid selles peitubki teaduse erakordne evolutsiooni iseloomujoon tuleviku tehnoloogiad tunduvad praegu meile maagilised ( kuigi need tegelikult seda ei ole ). Teaduse ja tehnoloogia arengufaaside vahetumine ajas on pöördumatud areng toimub ikka ,,täiuslikuma" maailma suunas. Kuid teaduse ja tehnoloogia arenemisega käib tihedalt kaasas ka inimühiskonna moraalne ning eetiline areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid