RAKVERE ERAGÜMNAASIUM ORGANISATSIOONIKÄITUMINE Võim organisatsioonis Koostaja: Migelyne Mahlapuu 12a Rakvere 2011 Võim organisatsioonis (Power in organization) Rääkides juhtidest, juhtimisstiilidest ja juhtimisest üldiselt, ei saa mööda minna ka võimu teemast. Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Võim peitub otsustamisprotsessis, kuid tegelikkuses on raske identifitseerida, kelle käes võim just hetkel on.
Võim ja ametivõim organisatsioonis Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võim rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine, mis eeldab teiste inimeste kuulekust, kui ka distsipliin. Tugev distsipliin tähendab, et enamik inimesi allub korraldusele automaatselt ja viivitamatult (Weber 2002). Võimul on teatud negatiivne varjund, kuna inimesed ei taha eriti olla need, kelle kohta öeldakse, et nad kasutavad oma võimu. Samal ajal võisteldakse ühiskonas võimu tähistavate sümbolite omamise eest. Passiivset võimu omamist aktsepteeritakse, aktiivselt
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala VÕIM, VORMID, ALLIKAD Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2007 Võim, vormid, allikad 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. VÕIMU OLEMUS.............................................................................................................4 1.1. Avalik ja varjatud võim ............................................................................................................................................5 2. VÕIM ORGANISATSIOONIS..........
.....................................10 1.4EESKUJUKS OLEMINE JA EESTVEDAMISE TÄHTSUS ORGANISATSIOONIS..............10 1.5LIIDRI ÜLESANDED...............................................................................................11 1.5.1Otsustamine..................................................................................................11 1.5.2Vastutamine..................................................................................................14 1.5.3 Võim ja delegeerimine................................................................................ 16 1.6MOTIVATSIOONI OLEMUS JA KOHT EESTVEDAMISES........................................... 22 1.7LIIDRISTIILID........................................................................................................27 2. LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS 30 2.1SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTU ISELOOMUSTUS................................................. 30 2
1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM ,, ,,Ma panen Sind tegema seda, mida mina tahan, nii et see Sulle endalegi meeldib. Ja kui ei meeldi, teed ikkagi ja nii, nagu mina nõuan." Just niiviisi mõistavad paljud juhid motivatsiooni, mis on viisakam sõna võimu õige kasutamise tähistamiseks. Ma usun, et juhtivtöötaja üks kõige suuremaid võimeid on panna oma alluvad tööd tegema, ilma et tuleks kasutada võimu, mida ülemuse koht talle annab. Ma tean, et mul see võim on ja ma võin seda alati kasutada, kui ma teisiti ei saa. Kuid kas ei ole minu võim just niisama tugev, kui ma seda ei kasuta? Kas ei tähenda võimu kasutamine seda, et olen lootusetus olukorras ja võimetu lahendama probleeme ilma võimu abita? Kahtlemata on kasutamata võim omamoodi tagavara". (Belker 1996: 104) 1.1. Mis on motivatsioon ,,Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks
neljast alaliigist, mida nimetatakse struktuurseks võimuks. Organisatsiooni seisukohast tähendab see juhi jaoks vajalikke õigusi, et kontrollida ja juhtida keskkonda, milles tema organisatsioon tegutseb ning mis on seotud raha ja teiste ressursside kasutamisega. Juhti, kes kasutab struktuurset võimu vähe, võidakse pidada nõrgaks juhiks, kuid üldreeglina viib selle liigne kasutamine töötajate motivatsiooni ja töötulemuste langusele. Pidades meeles, et struktuurne võim ei kuulu mitte talle isiklikult, vaid on seotud ametipositsiooniga, kasutab hea juht seda minimaalselt. Võimu sünonüümiks võib olla ka "mõju". Iga juht mõjutab oma kaastöötajaid erinevalt. Tal on erialased ja üldised teadmised ning kogemused, kompetentsid ja andekus. Nendest tuleneb tarkuse võim. Tarkuse võim annab inimestele kindluse, et nende juht on pädev. Suurema hulga inimeste juhtimisel kaldub tarkuse võim olema rohkem juhtimisalane kui tehniline kompetentsus.
pärimise kaudu. Huvide konflikti ei ole (perekond ei peaks valitsema), konsensuse teel -> võimalus bürokratiseerumiseks. Siiski ei soosi isiklikku vabadust ehk ettevõtlust.) 3) Karismaatiline: #Charisma kreeka keeles kingitus (jumalatelt). Alluvad usuvad juhi erilistesse isiklikke omadustesse, võime korda saata imesid. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Erakorraline võim - erakorraliste sündmuste ajal suurem võimalus ilmneda. Poliitiline, kunstiline juht. (nt. Jeesus, Muhammed, Nelson Mandela, Gandhi) # Administratsioon - mite seaduslik vaid isiklik (jüngrid) # Eelis: uuendav, ainus võimalus murda vana praktikat. Probleem: usku ei saa tõestada # Pärast üleminek. 1, 2 või rühma lagunemine (“karisma rutiniseerumine”). Küsimus: kes asendab
eilsele edule, selle asemel et keskenduda tänastele väljakutsetele. Küsimus: Mida ma juhina teen või tegemata jätan, et ma olen juhtpiison, aga mitte haneparve juht? Juhtimislahendus: Käsitlege juhtimist kui isiklikku emotsionaalset rännakut. Usaldage oma kõhutunnet: rännak saab alguse teie tunnetes, alles siis jõuab ta teie või kellegi teise mõistusesse. Ehmatus: mina olengi probleem Inimesed ei tunne endas võimu, kui neil ei ole kontrolli oma töö üle. Kogu võim tundub olevat nende kontrolli alt väljas. Nad ei tunne, et on seotud ettevõtte edu või ebaeduga. Nad tunnevad end ohvritena. Tavaline hoiak on, et "meie" teeksime küll hästi, kui ainult "nemad" kõike ära ei rikuks. Sama käib ka juhtide kohta. Juhid tunnevad end samuti ilma võimuta. Nad näevad, mida peaks tegema, kuid ei tea, kuidas. Kannataja rollis olemine on edule ohtlik, ja alati on võimalik midagi ette võtta, et parandada kontrolli sõna otseses mõttes igasuguse olukorra üle.
Kõik kommentaarid