Facebook Like

Kursusetöö: KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teha, kui isiku ohtlikkus on süüst suurem ?
  • Mida teha, kui isiku ohtlikkus on süüst suurem ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Sekretäri- ja ametnikutöö osakond
Õigusteenistus



xxxx
xxxx
KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI ( KARISTUS )ÕIGUSSÜSTEEMIS
Kursusetöö

Juhendaja : xxxxxx









Tallinn 2009
SISUKORD:
SISSEJUHATUS: 3
1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS 5
1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus 6
1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7
1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad 11
2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE 16
2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus 16
2.2. Karistusjärgne kinnipidamine ja õigusriikliku karistusõiguse printsiibid 23
2.3. Karistusjärgse kinnipidamise vajalikkusest 26
KOKKUVÕTE: 29
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU : 31









SISSEJUHATUS:


Üks inimese põhivajadusi on vajadus turvalisuse järele. Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides .2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: „ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks.”3
Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü suuruse järgi mõistetavast sanktsioonist. Eriti siis, kui isik, hoolimata varasematest karistustest, jätkab vabadusse saades kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul on ilmselge, et mõistetud karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks teda uusi kuritegusid mitte toime panema . Et tuvastada, millised on võimalused inimesest ja kuritegudest lähtuva ohu tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest.
Paljudes maades on tulevaste süütegude ärahoidmiseks kasutusel vabadusekaotuslik mõjutusvahend, mille eesmärk on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, püüdes nii takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS ) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib.
Kursusetöö eesmärkideks on:
  • analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti – karistusjärgne kinnipidamine;
  • selgitada välja seadusemuudatuses esinevad olulisemad kitsaskohad;
  • analüüsida karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasust ja vastavust täna Eesti õigusriiklikus karistusõiguses kehtivatele põhimõtetele;
  • teha ettepanekuid seadusandjale nimetatud meetme efektiivsemaks kohaldamiseks.

Kursusetöö teema on valitud lähtuvalt sellest, et 2008. aasta sügisel valmis Justiitsministeeriumis uus seaduseelnõu5, millega peale paljude teiste muudatuste tahtsid seadusandjad Eesti karistusõigust täiendada ka uue mittekaristusliku meetmega karistusjärgne kinnipidamine. Selle õigusvaldkonnaga lähedamalt seotud juristid ja õigusteoreetikud avaldasid alates seaduseelnõu avalikustamisest vastakaid arvamusartikleid nimetatud instituudi õiguspärasuse ja vajalikkuse kohta. Lugedes erinevaid seisukohti ja omades ka Põhja Ringkonnaprokuratuurist saadud väheseid praktilisi teadmisi karistusõiguse valdkonnast, sooviski autor analüüsida nimetatud eelnõud, millest tänaseks on saanud seadus ning teha ettepanekuid seadusandjale karistusjärgse kinnipidamise paremaks kohaldamiseks Eesti karistusõiguses, kuna autori arvates esinevad nimetatud meedet puudutavas regulatsioonis mitmed kitsaskohad.
15.06.2009 võeti Riigikogus vastu karistusseadustiku , kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus6, millega täiendati Eesti karistusõigust väga olulise kuid probleemse meetmega – karistusjärgne kinnipidamine, mis mõjutab oluliselt Eesti kriminaalpoliitikat ning millest tulenevalt on vajalik äsja sisseviidud muudatuste analüüs. Sellest lähtudes on päevakohased ka küsimused, kas nimetatud instituut ei lähe vastuollu täna karistusõiguslikku valdkonda reguleerivate seaduste ja põhimõtetega ning kas ja kuidas saab kõrvaldada seadusemuudatuses esinevaid kitsaskohti. Pidades silmas ühiskonna turvalisust ja kriminaalmenetluse poolte huve, on autori arvates käesoleva töö teema käsitlus väga oluline, tänaseni aga on seda Eestis vähe uuritud, samuti ei ole sellel teemal varem kursuse- ega diplomitöö tasemel kirjutatud.
Käesoleva töö hüpoteesi kohaselt on karistusjärgne kinnipidamine Eesti karistusõiguses vajalik, kuna tagab nii riigi kui karistusõiguse põhikohustuse - ühiskonna turvalisuse. Samuti ei ole töös kajastatav meede lubamatus vastuolus Eesti õiguses kehtivate oluliste aktidega ega põhimõtetega. Siiski esineb seadusandja poolt vastuvõetud seadusemuudatuses, mis nimetatud meedet reguleerib, mitmeid kitsaskohti. Käesoleva töö autori arvamuse kohaselt on aga need teatud parendustega eemaldatavad.
Uurimismeetoditest on autor käesolevas kursusetöös kasutanud põhiliselt teoreetilist analüüsi. Sellega andis ta ülevaate nii karistusjärgse kinnipidamise olemusest kui vabaduskaotuslike mõjutusvahendite olemusest üldiselt. Nimetatud meetodit on kasutatud ka meetme põhiseaduspärasuse hindamisel ja olulisematest karistusõiguse printsiipidest kirjutamisel . Vähesel määral on töös kasutatud ka statistilist analüüsi ning ajaloolist ja võrdlevat meetodit.
Töö koosneb kahest peatükist, mis omakorda jagunevad kolmeks alapeatükiks. Esimeses peatükiks antakse ülevaade mittekaristuslike sunnivahendite teoreetilisest käsitlusest ning seejärel ka äsja vastuvõetud karistusjärgse kinnipidamise olemusest nii nagu ta on täna Eesti karistusõiguses reguleeritud. Samuti toob autor esimeses peatükis välja olulisemad probleemkohad meedet reguleerivates seadustest , tehes ka ettepanekuid nende muutmiseks. Teises peatükis analüüsib autor karistusjärgse kinnipidamise vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ning olulisematele õigusriiklikele ja täna Eesti karistusõiguses kehtivatele põhimõtetele. Samuti arutleb autor teises peatükis meetme vajalikkuse üle, tuues selleks välja erinevaid statistilisi andmeid.




  • VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS


    1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus


    Käesolevas kursusetöös kirjeldatavat instituuti - karistusjärgset kinnipidamist – käsitletakse seadusandjate poolt mittekaristuslikuna. Seda põhjendusega, et meede ei kujuta endast vastust toime pandud teole , vaid seda kohaldatakse uute võimalike kuritegude ärahoidmiseks.7 Samas võtab riik karistusjärgse kinnipidamise rakendamisega isikult vabaduse, kohaldades sellega tema suhtes sundi. Seega tuleb karistusjärgset kinnipidamist käsitleda sunnivahendina. Kuna aga Eesti karistusõiguses on mittekaristuslikud sunnivahendid uueks nähtuseks, pöördub autor nendele legaalmääratluse leidmiseks haldusõiguse poole, kus on juba pikka aega kasutusel haldustõkendid, mida sarnaselt karistusjärgsele kinnipidamisele käsitletakse mittekaristuslike sunnivahenditena.
    Kuigi kõik sunnivahendid omavad suuremal või vähemal määral repressiivset iseloomu, on mittekaristuslike sunnivahendite puhul oluline silmas pidada, et nad ei ole käsitletavad iseseisva repressioonina.8 Nad ei sisalda endas isiku teole antavat hinnangut ja selle kohaldamisega ei kaasne karistust. Mittekaristuslike sunnivahendite põhieesmärgiks on õiguserikkumiste tõkestamine ja nende kahjulike tagajärgede ärahoidmine.9 Kusjuures nimetatud eesmärgi saavutamiseks võivad sunnivahendid olla vahetult suunatud isikule, piirates muuhulgas ka isikuvabadust või tema kehalist puutumatust. Näiteks on selliseks tõkendiks isiku kinnipidamine tema kainenemisele paigutamisega.10 Ka karistusjärgne kinnipidamine on oma olemuselt suunatud just isiku vabadusõiguse piiramisele.
    Mittekaristuslike sunnivahendite kohaldamise oluliseks eeltingimuseks on tuvastada isiku käitumises sellise teo tunnused, mis on seadusega tunnistatud õigusvastaseks. Siiski ei pea õigusrikkumise tunnustega teo olemasolu alati kaasa tooma täiendava sunnivahendi kohaldamist. Seetõttu seobki seadus selle kohaldamise õigusaktides konkreetselt määratud täiendavate tunnuste esinemisega. Põhiliselt on sellisteks asjaoludeks teiste vahendite ärakasutatus ja eelneva korralduse mittetäitmine.11 Ka Eestis kasutusele võetud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine on tugevalt seotud eelneva karistatusega ning faktiga, et varasemad karistused ei ole olnud piisavad isiku mõjutamiseks uusi kuritegusid mitte toime panema. Samas on leitud, et mittekaristuslike sunnivahendite puhul tuleks taunivalt suhtuda selle kohaldamisse üksnes üldpreventiivsetel eesmärkidel, ennatusvahendina.12 Nimetatu aga on autori arvates vastuolus mittekaristuslike sunnivahendite eesmärgiga, sest õigusrikkumiste ärahoidmine toimubki üldjuhul läbi nende ennetamise.
    Mittekaristuslike sunnivahendite kohaldamise menetlus sõltub olulisel määral kohaldatava vahendi liigist ja konkreetse vahendi eripärast. Vaatamata sellele, kehtivad menetlustele ka ühised üldnõuded, milleks on kohaldamisaktide kirjalik vorm, põhistatus, isiku ärakuulamine ja kaebeõiguse tagamine. Seejuures neist olulisem - isiku õigus olla enne sunnivahendi kohaldamist ära kuulatud, eeldab õiguslikku võimalust anda seletusi, esitada tõendeid ja osaleda nende uurimisel - olla vastava menetluse osaliseks .13 Kuna karistusjärgse kinnipidamise mõistmine toimub kriminaalmenetluse raames, on see õigus isikule tagatud läbi kaitsja, kelle osavõtt kriminaalkohtumenetlusest on kohustuslik.
    Kohaldades mittekaristuslikke sunnivahendeid, peab need ka ajaliselt piiritlema. Tõkendina esinevate õiguste ja vabaduste piiramise ajalised piirid annab tavaliselt seadus. Seadusega määratud ajaliste tähtaegade puudumisel kohaldatakse seda aga kuni teda tingitud faktiliste ja juriidiliste asjaolude äralangemiseni. Nii vabastatakse isik karistusjärgsest kinnipidamisest, kui langeb ära selle kohaldamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Samas on haldusõiguslike sunnivahendite kohta lisatud, et neid ei tohi kohaldada kauem kui õigusrikkumise asjas otsuse tegemiseni või selle täitmisele pööramiseni,14 mis ei saa kuidagi kehtida karistusjärgse kinnipidamise kui mittekaristusliku sunnivahendi kohta, kuna otsus selle kohaldamiseks tehakse alles kohtus koos otsusega isiku süüjärgse karistuse kohta.

    1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses


    15.06.2009 võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise kohta. Sellega täiendati KarS-i uue mittekaristusliku meetmega – karistusjärgne kinnipidamine, mis jõustus 24.07.2009.
    Nagu ütleb ka kirjeldatava meetme nimetus, hakatakse seda kohaldama pärast karistuse ärakandmist, eesmärgiga reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, tagades nii ühiskonnas turvalisus. Tulenevalt sellest käsitletakse karistusjärgset kinnipidamist kui mittekaristuslikku mõjutusvahendit.15
    Kuna karistusjärgse kinnipidamise puhul on tegemist inimese ühte olulisemat õigushüve - vabadust - piirava meetmega, ei saa seda kohaldada igasuguste süüliste tegude esinemisel vaid ainult seaduses nimetatud kuritegude eest. Teod, mille puhul karistusjärgset kinnipidamist võib kohaldada, määrab ära kahjustatav õigushüve, mille vastu on kuritegu suunatud.16 KarS § 87² alusel on nendeks teod, mis on toime pandud tahtlikult ning suunatud elu-, tervise-, vabaduse- ning seksuaalse enesemääramise vastu, aga ka süüteod alaealiste vastu ning üldohtlikud süüteod. Toodud loetelu on aga lahtine ja nii võib kirjeldatavat meedet kohaldada ka muude kuritegude eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine, eelkõige on siin silmas peetud röövimist.
    Loomulikult ei piisa karistusjärge kinnipidamise kohaldamiseks üksnes kurjategija poolt toime pandud teo nö mahtumisest seaduses nimetatud süüteo alla. Oluline on ka karistusjärgsest kinnipidamisest puudutatud isikute ringi piiritlemine.17 Kirjeldatud mittekaristuslikku meedet hakatakse kohaldama isikutele, kes on ohtlikumad kui nende poolt toime pandud kuriteod ning kes oma korduvate rikkumistega on tõestanud, et ainult süüle vastava sanktsiooni kohaldamisest ei piisa, et mõjutada neid edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Vastavalt seadusele saabki määrata karistusjärgse kinnipidamise isikule, keda on KarS §-s 87² nimetatud süütegude eest kahel korral karistatud vähemalt ühe aastase vangistusega. Selle teo eest aga, peale mida järgneb karistusjärgne kinnipidamine, peab olema isikut karistatud vähemalt kahe aastase vangistusega ja seda ilma tingimisi vabastuseta. Selline on reegel meetme kohaldamiseks. Kuid seaduses on toodud erandid, millede esinemisel võib karistusjärgse kinnipidamise määrata ka varem ühel korral või üldse eelnevalt karistamata isikule. Esimesel juhul peab toime pandud teo sanktsiooni ülemmääraks olema viieaastane kuni eluaegne vangistus , millest kohus on süüdimõistva otsusega määranud vähemalt kolmeaastase vangistuse ja varem on isikule mõistetud eelpoolloetletud süütegude eest karistus, millest isik on reaalselt ära kandnud vähemalt ühe aasta. Juhul, kui isik on toime pannud vähemalt kolm olulisemate õigushüvede vastu suunatud kuritegu ning nende eest ette nähtud sanktsiooni ülemmääraks on kümneaastane kuni eluaegne vangistus ja kohus karistab isikut vähemalt kuueaastase vangistusega, saab meedet kohaldada ka varem karistamata isikute suhtes. Eelneva põhjal saabki välja tuua ühe olulise joone, mis ühendab kõiki karistusjärgselt kinnipeetavaid – korduv kuritegude toimepanemine.
    Et teha kindlaks, kas isik ja tema teod vastavad kõikidele seaduses toodud ning eespool nimetatud tingimustele, tuleb läbi viia vastav menetlus. Seda teostab prokurör kohtueelse menetluse käigus. Tulenevalt KarS-i §-st 87² peab ta menetluse käigus muuhulgas välja selgitama isiku varasema elukäigu ja –tingimused ning kuritegude toimepanemise asjaolud , mis on isiku ohtlikkuse hindamise kriteeriumid.
    Kogutud andmed, nii formaalsed kui materiaalsed eeldused karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks tuuakse seejärel välja süüdistusaktis. Kirjeldatud süüdistusakti koostamine välistab aga lühi- ja kokkuleppemenetluse kohaldamise, kuna tegemist on siiski suhteliselt raskelt isiku vabadusõigust piirava meetmega, mistõttu peab menetlus andma kohtule piisava võimaluse veenduda süüdistusaktis väljatoodud asjaolude õigsuses ja meetme kohaldamise vajalikkuses . Lisaks kaotaks oma tähenduse karistuse vähendamine 1/3 võrra lühimenetluses, kuna pärast karistuse lõppemist jätkatakse nii kui nii isiku kinnipidamist.18
    Kui aga prokurör on süüdistusaktis märkinud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olevad asjaolud, peab kohus selle kohaldamise otsustama koos otsusega kohtualuse viimase süüteo kohta. Kohus, teinud positiivse otsuse karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise kohta, määrab selle tähtajatult kuni isiku ohtlikkuse äralangemiseni. KarS-i §-st 87³ tuleneb, et meedet ei kohaldata siiski tavaliselt üle kümne aasta. Erandina saab seda teha juhul, kui isik on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäär on kümneaastane kuni eluaegne vangistus ja kui esineb suur oht, et isik võib vabaduses viibides uusi samalaadseid tegusid toime panna. Samuti on KarS § 87³ lg-s 4 sätestatud, et kui karistusjärgsest kinnipidamisest tingimisi vabastatu19 käitumise põhjal on alust arvata, et ta võib panna toime uusi kuritegusid, võidakse sellise isiku suhtes uuesti kohaldada karistusjärgset kinnipidamist. Eelneva põhjal julgeb autor väita, et praktikas võib karistusjärgne kinnipidamine kujuneda ka eluaegseks vabadusekaotuseks.

  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #1 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #2 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #3 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #4 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #5 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #6 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #7 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #8 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #9 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #10 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #11 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #12 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #13 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #14 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #15 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #16 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #17 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #18 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #19 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #20 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #21 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #22 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #23 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #24 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #25 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #26 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #27 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #28 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #29 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #30 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #31 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #32 Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor E Kaalikas Õppematerjali autor

    Lisainfo

    SISSEJUHATUS: 3
    1. VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS 6
    1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus 6
    1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 8
    1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad 11
    2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE 17
    2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus 17
    2.2. Karistusjärgne kinnipidamine ja õigusriikliku karistusõiguse printsiibid……23
    2.3. Karistusjärgse kinnipidamise vajalikkusest 26
    KOKKUVÕTE: 30
    KASUTATUD ALLIKATE LOETELU: 32

    vabadusekaotus , õigus , karistus , õigussüsteem

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    130
    pdf
    Altkäemaks karistusõiguses
    190
    pdf
    Õiguse üldteooria
    84
    doc
    Haldusõigus
    75
    doc
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun