Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb nende subjektiivne tähendus ?
  • Kes siis ikkagi on vägistaja oma olemuselt ?
  • Kelle agressiivsus on alkoholijoobes pidurdamatu ?
  • Mis on kuritegude ennetamine ?
  • Mis on kuritegude ennetamine ?
 
Säutsu twitteris
73
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES
Õigusteaduskond
KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS
Magistritöö
Dmitri
Juhendaja :
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus...................................................................................................................................3
1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6
1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste .…………............…………………………….….....6
1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus …………..………….…………….12
1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ………......….…..14
1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver…………......………………...……………….…….27
2. Kuritegeliku käitumise ajendid …………................................................……...………......29
2.1. Ajend kui kuritegeliku käitumise alus …………………………………………….…...29
2.2. Eneseteostuse ajendid ………………….………………………………….…….……..30
2.3. Kättemaksuajend ……………………………………………………………………....41
3. Viktimoloogia võimaluste kasutamine kuritegude orofülaktikas ..............................….…..46
3.1. Viktimoloogilise profülaktika alused …………..………………………………..……..46
3.2. Esmane profülaktika ……………….………………………………………...……..….47
3.3. Sekundaarne profülaktika ……………………….……………………...……………...50
3.4. Individuaalne viktimoloogiline profülaktika rakendatuna erineva viktiimse käitumisega
kannatanutele...............................................................................................................................51
3.5. Õigusliku baasi analüüs...................................................................................................59
Kokkuvõte........... ………………………….....…………….………………………………......62
Kasutatud kirjandus ............…...…………………………………………………....….….........65
Lisad..................…………………..…………………………...………….………...….…..…...70
Lisa 1. Vägistamise liigid.................................................................................................70
Resümee……...............................................................................................................................73
Resume .........................................................................................................................................74
SISSEJUHATUS
Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik , võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil.
Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja “töötada” nendega.
Kuritegevuse koostisosadeks on inimeste teod, mis on suunatud kogu ühiskonna või selle osa vastu. Kuritegude poolt ühiskonnale tekitatud kahju on otstarbekas vaadelda mitte ainult tekitatud füüsilise või varalise kahju seisukohalt, vaid ka sellise kahju seisukohalt, mis on tekitatud ühiskonna sotsiaalsele struktuurile. Seetõttu käesolevas diplomitöös, autor pidas õigeks tugineda ka sotsioloogilise suuna kirjandusele, kuna kuritegevus ei ole kitsalt kriminaal -õiguslik nähtus, vaid suurel määral on see sotsiaalne nähtus, mis omandab üha rohkem transnatsionaalset iseloomu.
Kiiresti arenev kuritegevus nõuab korrektiivide sisseviimist nii rahvuslikku kui ülemaailmsessekuriteovastase võitluse strateegiasse, mida rõhutati ka kümnendal ÜRO Kuriteoennetuse ja õigusrikkujate kohtlemise kongressil, mis toimus Viinis 10-17 aprillil 2000.a.
Traditsiooniliste kuriteovastaste kriminaalõiguse meetmete ebapiisav efektiivsus sunnib kontsentreerima tähelepanu kuritegude ennetamise küsimustel, sealhulgas efektiivse kuriteoennetuse süsteemi väljatöötamisel.
Teadusilmas on välja öeldud idee kogu õiguskaitsesüsteemi ümberorienteerumisest preventiivsefunktsiooni täitmisele, abinõude kompleksi loomisele, mis on suunatud ühiskonda kaitsma ohufaktorite eest. Seoses sellega valitud uurimisteema on aktuaalne, sest tuleb ju kõrvutikurjategija isiku individuaalsete omaduste analüüsiga vajalikku tähelepanu pöörata kannatanuisikuomaduste ja konkreetse elusituatsiooni uurimisele. Sellest lähtudes pakub meile kahtlemata huvi viktimoloogiline profülaktika – üks kuriteoennetuse suundi, mida ei ole veel mitte ainult täiel määral kasutusse võetud, vaid ka uuritud.
Diplomitöö eesmärk seisneb kuritegeliku käitumise formeerumise mehhanismi olemuse ja selleedasise väljenduse uurimises , viktiimsuse mõju uurimises õigusvastase käitumise väljendusele ja samuti viktimoloogiliste võimaluste uurimises kuritegude preventsioonis.
Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on vajalik järgmiste ülesannete lahendamine:
1. Anda kaasaegse kriminaalse viktimoloogia määratlus.
2. Uurida kuriteoohvri isiksust ja kirjeldada tema viktiimse käitumise kujunemist.
3. Uurida kuriteo toimepanemist stimuleerivate motivatsioonide liike, samuti analüüsida nende
tekke põhjusi.
4. Määrata kuritegude ennetamise meetmed viktimoloogilisel alusel.
Diplomotöö hüpoteesiks on väide, et kuritegelikkuse ennetamine on palju tulemuslikkum kui kuritegelikkuse resultaadega töötamine. Seoases sellega rõhutatkse vajadust mõjutada mitte ainult isikuid, kes teostavad kuritegusid , kuid ka neid, kes on kuritegude ohvriteks . Kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata füüsilise vägivalla ohvritele, kes pahatihti on ise agressoriteks ja teostavad raskeid kriminaaltoiminguid.
Diplomitöö struktuur on järgmine: sissejuhatus, kolm peatükki, järeldused. Töö juurde kuuluvad samuti allikate loetelu , lisad, resümee eesti ja inglise keeles. Iga peatükk on jagatud jagudeks, mis avavad peatüki sisu.
Esimeses peatükis esitatakse põhjendused ohvri isiksuse uurimiseks kriminaalses viktimoloogias mõistmaks tema järgnevat viktiimset käitumist, mis võib viia nii viktiimsuse tugevnemisele kui ka kuritegeliku käitumise tekkimisele.
Teises peatükis avatakse ja analüüsitakse kurjategija ühiskondlikult ohtliku tegevuse motivatsioonilist sfääri mõistmaks selle sotsiaalset iseloomu ja sotsiaal-psühholoogilisi karakteristikuid.
Kolmandas peatükis uuritakse viktimoloogiliste võimaluste kasutamist kuritegude profülaktikas.
Diplomitöö lisas on toodud andmed vägistamise liikide kohta.
Diplomitöö kirjutamisel on kasutatud järgmiste kodumaiste autorite töid: Lembit Auväärt, Eduard Raska, Jüri Saar; välisautoritest on kasutatud järgmisi: L.V. Frank, D.V. Rivman, Patterson, Beron R., Richardson D. ja teisi. Töös oli kasutatud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Statistikaameti statistikat.
1. OHVRI ISIKSUSE UURIMISE VAJADUS TEMA KURITEGELIKU KÄITUMISE PŌHJUSTE PŌНJENDAMISEKS KRIMINAAL VIKTIMOLOOGIAS
1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste
Kogu maailmas pööratakse üha suuremat tähelepanu kuritegude ohvritele. On ju paljudel juhtudel kuritegu kurjategija ja ohvri vastastikuse suhte tulemus. Teadust ohvritest nimetatakse „viktimoloogiaks”.1
Kuriteovastase ja – ennetava võitluse teooria ja praktika käsitluses ei ole jutt viktimoloogiast üldises mõttes, mis uurib absoluutselt kõiki ohvreid, vaid selle kriminaalsest suunast , mis uurib ainult neid ohvreid, kes said sellisteks kuriteo toimepanemise tõttu, s.o. kriminaalsest viktimoloogiast. 2
Eestis paraku ei ole see kriminoloogiaharu õiget hoogu sisse saanud. Erialases kirjanduses on käsitletud seda vaid kõrvalprobleemina.3
Ilmselt on ohvrite igakülgne uurimine vajalik, sest paljud kannatanud on sattunud sellesse rolli nende jaoks ohtliku, kuid sunnitud käitumise tõttu. 4
Vaatamata iga aastaga vähenevale registreeritud kuritegude hulgale Eestis, millest räägib allpool esitatud joonisel statistika, on kuriteoohvrite edasise uurimise vajadus teadlaste ja praktikute poolt ilmne, sest kuritegevus kui sotsiaalne nähtus kutsub esile ühiskonna nõudmise efektiivse mõjutuse järele mitte ainult kuritegevust sünnitavatele ja alalhoidvatele põhjuste, kuritegusid sooritanud isikute, vaid ka nende isikute suhtes, kes on saanud kuritegude ohvriteks.
Joonisel 1 kajastab kritegude üldarv 2003-st kuni 2008. aastani.
Joonis 1. Kuritegevus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud.
Allikas: Justiitsministeerium. [ http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=40156/Kuritegevus+Eestis+2008+slaidid+19012009+%28parandatud+4022009%29+%5B%DChilduvusre%BEiim%5D.pdf ]. 27. Märts 2009 a.
Selline ühiskonna nõudmine soodustas iseseisva teadusliku distsipliini – kriminaalse viktimoloogia (ohvriõpetuse) teket.
Kuritegu, ohver ja situatsioon on omavahel niivõrd tihedalt seotud, et moodustavad ühise süsteemi, mis saab eksisteerida ainult kõigi nimetatud komponentide olemasolu korral. Teaduslikud vaated kuriteo põhjuste ja tingimuste analüüsile on oluliselt transformeerunud. 5
On teaduslikult tõestatud, et kuriteo sooritamine on dünaamiline protsess, milles võib toimuda üpris intensiivne vastasmõju kurjategija ja tema ohvri vahel, kusjuures ohvri roll “kriminaalse draama ” käigus võib olla oluline. 6
Tähtis on rõhutada, et vaatamata üksmeele puudumisele rea viktimoloogia oluliste mõistete suhtes, saab kindlalt konstateerida seisukohtade kokkulangemist kuriteoohvri isiksuse ja käitumise uurimise tähtsuse kohta.7
Kriminaalse viktimoloogia kuid distsipliini iseseisvus on põhjustatud spetsiifilise uurimiseseme ja eriliste funktsioonide olemasoluga, nagu ka rakenduslikku laadi ülesannete olemasoluga.
Kriminaalne viktimoloogia areneb aktiivselt. Töötatakse läbi olulise mahuga informatsiooni erinevate kuritegude ohvrite ja asjaolude kohta. Seda mööda kui nende uurimine viib konkreetse isiku ja olukorra viktimoloogilisele spetsiifikale, distsipliini sees kujunevad välja uued suunad.
Mõned neist on alles tekkinud, teised võivad olla liigitatud viktimoloogiliste eriteooriate hulka.
Kaasaegses kriminaalses viktimoloogias on esindatud järgmised alajaotused:
- vägivaldse kuritegevuse viktimoloogia (selle raames – soolise puutumatuse vastu suunatud kuritegude viktimoloogia);
- sõjaväeliste kuritegude viktimoloogia, terrorismi, pantvangide võtmise ja inimröövi viktimoloogia;
- kasusaamise alase kuritegevuse viktimoloogia, kasusaamis -vägivaldse kuritegevuse viktimoloogia;
- majanduskuritegevuse viktimoloogia (selle raames krediidi-pangandussfääri kuritegude viktimoloogia);8
- alaealiste kuritegevuse viktimoloogia (juvenaalne viktimoloogia);
- ettevaatamatusest toime pandud kuritegude viktimoloogia jm.
Erialase kirjanduse analüüs näitab, et kriminaalse viktimoloogia ese on määratletud erinevalt, mõnedes töödes on see määratletud laiemalt, teistes-kitsamalt. L.V. Frank nimetab kriminaalse viktimoloogia objektiks kuriteoohvrite isiksust ja käitumist, nende rolli kuriteo tekkes, kriminoloogilised ja kriminaalset tähtsust omavad suhted ja seosed ohvri ja kurjategija vahel, kannatanule kuritegeliku toimingu käigus tekitatud kahju hüvitamise teed ja viisid. Peale selle ta märgib, et sellel teadusel on olemas «… oma spetsiifiline uurimisese, millega ükski teine distsipliin ei tegele – see on esiteks, kuritegudes kannatanud kui teatud isikute kogum ja nende kujunemise protsess kuriteoohvriteks, teiseks, teatud isikute individuaalne võime saada kannatanuteks, või teisisõnu, nende võimetus vältida kuritegelikku rünnet, vastu seista sellele seal, kus see objektiivselt oli võimalik». 9
Kriminaalse viktimoloogia eseme sügavaks mõistmiseks, selle sisu täpseks määramiseks, ja mis peamine, viktimoloogia suhte määramiseks teiste õigusteadustega, on otstarbekas piiritleda selle teaduse eset selle objektiga.
V. N. Sadovski kirjutab, et «taoliste küsimuste lahendamisel tuleb vaadelda kõike seda, mis saadakse teada uurimisobjekti poolt, sest see on veel teadmata ja seisab vastu teadmistele . Samad asjad, nähtused, protsessid, nende tahud ja suhted, kuna need on juba fikseeritud teatud küljest ühes või teises teadmiste vormis, kuid mida tuleb edasi uurida, on esemeks ». 10
Ülalpool esitatuga seoses meile nähtub, et kriminaalse viktimoloogia objektiks on kuriteoohver.
Kaasaegses juriidilises ja sotsioloogilises kirjanduses pikka aega käisid debatid kuriteo ohvri mõiste määratlemise üle.
Rida autoreid, tuginedes kehtivale kriminaalmenetluse seadustikule ja materiaalõiguse normidele, kinnitasid, et kuriteo ohvriks saab olla ainult füüsiline isik, kellele on kuriteoga tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju (ohvri kitsas , niinimetatud operatsionaalne määratlus). 11
Kuriteo ohvrit määratletakse samuti kui mistahes isikut (sotsiaalset gruppi, instituuti, kooslust), kellele on teise isiku poolt tekitatud kahju või vigastusi, kes tunnetab end kannatanuna, teatab sellest avalikult, ja järelikult tal on õigus abile riiklike, ühiskondlike või erateenistuste poolt. 12
Taolist kuriteo ohvri mõtestamist põhjendatakse järgmiste argumentidega: "Asutused, korporatsioonid, äriettevõtted ja inimgrupid võivad samuti olla viktimiseeritud ja seaduslikult omandanud ohvri staatuse", - kirjutas E. Viano ühes oma viimastes töödes. 13
Kuriteo ohvri määratlus koosneb struktuurselt järgmistest elementidest: objektist, temaga objektiivselt ja subjektiivselt seotud tekitatud kahju allikast ja kahjust enesest.
Eelnevalt oli välja selgitatud , et kuriteo ohvriks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud (sotsiaalsed kooslused), kellele vahetult oli kuriteoga tekitatud kahju, deviandid ohvrita kuritegudes (esmane ohver), samuti esmaste ohvrite pereliikmed, lähedased, sugulased, ülalpeetavad (rikošettohvrid).
Kriminaalse viktimoloogia seisukohalt kuriteo ohvriks tunnistatakse ainult isik, kes on kannatada saanud rahvusliku kriminaalse seadusandlusega keelatud teo (tegevuse või tegevusetuse) tõttu.
Kuriteo ohvri mõiste "piiramine" kriminaalõiguse formaalsete raamidega eristab kriminaalse viktimoloogia eseme. See lubab süveneda kuriteo ohvrite probleemide olemusse.14
Kriminaalse viktimoloogia esemeks on aga nimetatud objekti konkreetsed avaldusvormid. Seetõttu real elementidel, mis moodustavad antud teaduse eseme, on erinev tähendus, teiste sõnadega – ühed neist on esmase tähendusega, teistel on abistav osa.
Kriminaalse viktimoloogia eseme peamiste elementide hulka tuleb lugeda:15
- kuriteos kannatanute isikuomadused ;
- kannatanute käitumuslikud karakteristikud enne kuriteo toimumist , selle toimepanemise ajal ja pärast seda;
- viktiimsus kui kannatanute objektiivsed bio-füsioloogilised ja sotsiaal-psühholoogilised omadused;
- viktimisatsioon kui isiku kuriteoohvriks muutumise protsess;
- viktimogeensed faktorid , s.o põhjused ja tingimused, mis soodustavad kuriteoohvri kujunemist, arvestades tema isikuomadusi ja käitumist;
- suhted ja seos ohvri ja kurjategija vahel;
- viktimoloogiline profülaktika;
- viktiimsuse ja viktimisatsiooni prognoosimine.
Omakorda abistavate ( sekundaarsete ) kriminaalse viktimoloogia elementide hulka tuleb lugeda:
- viktimisatsioon kui kuriteos kannatanute isikute hulga ja kvaliteedi statistiline iseloomustus;
- kuriteoohvrile tekitatud kahju hüvitamise meetodid ja teed.
Kriminaalse viktimoloogia iseseisvus ei ole põhjustatud ainult tema esemest, vaid ka spetsiifilistest funktsioonidest. Meie arvates on tema esmaseks ja peamiseks funktsiooniks ohvri isiksuse ja käitumise uurimine; viktiimsuse, viktimisatsiooni ja viktimogeensete faktorite uurimine, mis võimaldab uue vaatenurga alt vaadelda kuritegevust, selle põhjusi ja kuritegude profülaktikat.
Tulemusena tekib võimalus kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt kuritegu avastada ja uurida, ja samuti teha kindlaks kuriteo täit pilti, objektiivselt hinnata kurjategija süüd, arvestades kuriteoohvri isiksuse ja käitumise rolli. 16
Teiseks, mitte vähem tähtsaks kriminaalse viktimoloogia funktsiooniks on hariv funktsioon, kõigepealt on selleks õiguskasvatus. Nagu näitas kirjanduse uurimine ja läbiviidud uurimuse tulemuste analüüs, paljudel kannatanutel on madal õigusalaste teadmiste tase. Enamus neist ei tunne nende elu, tervist, omandit kaitsvaid õigusnorme, need vähesed aga, kes «on midagi kuulnud», ei tea, kuidas ja millal teostada neid praktikas.17
Omakorda ei saa jätta märkimata suhteliselt kõrget õigusalaste teadmiste taset kurjategijatel. Seoses sellega antud funktsioon peab teenima ühiskonna õigusalase harimise huve, teadmiste propageerimist selle kohta, kuidas mitte saada kuriteo ohvriks, eriti kaasaegsetes tingimustes, kui riik ei ole võimeline kaitsma kõiki kodanikke kuritegelike rünnete eest.
Kolmandaks kriminaalse viktimoloogia funktsiooniks tuleb lugeda teoreetilis-harivat, millel on oluline osa juristide , praktiliste töötajate ettevalmistamisel. Kahjuks tuleb konstateerida, et vaatamata suure empiirilise baasi kogumisele kriminaalse viktimoloogia valdkonnas ja suurele huvile selle vastu, on uurimistööde tulemused nii kriminaalse viktimoloogia enda raames kui ka teaduste liitekohtades (kriminaalõiguse, kriminaalprotsessi, kriminalistika , kohtupsühholoogiaja meditsiini, tsiviilõiguse, kriminaaltäiteõiguse ja loomulikult kriminoloogia ala) teada ainult kitsale spetsialistide ringile .
See peegeldub negatiivselt õppeprotsessil, sest paljusid teadmisi tulevased juristid ei saanud ja tulemusena on nende kutsenäitajad madalad. Samal ajal on viktimoloogiliste teadmiste jõud selles, et need suunavad praktikat kasutamata reservidele, mis peituvad profülaktilises töös potentsiaalsete kuriteoohvritega.18
1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus
Õigusriigi rajamine on mõeldamatu kuritegevuse ohjeldamiseta, pideva ja visa võitluseta tema vastu. Kuid võitlust kuritegevusega ei saa pidada efektiivseks, kui jätta arvestamata kuritegevuse kõiki sotsiaalseid tagajärgi, selle hinda, s.o. konsolideeritud kahju, koormatist, mida kogu ühiskond ja riik kannab võitluses sellega. Selles plaanis väärivad tähelepanu kannatanute, s.o. kuriteoohvrite probleemid, nende osa kuritegude protsessis, nende kaitse kuritegude eest. 19
Kõrvuti ühiskonna ühe osa kriminaliseerumisega toimub ühiskonna teise osa viktimiseerumine, mis tekitab idee inimpopulatsiooni jagunemisest kaheks vastasosaks – ohvriteks ja kurjategijateks.20
Elanikkonna vaesumise, töötuse, kodutuse ja muu puuduse tingimustes, kodanike ja mittekodanike ebapiisava kaitstuse olukorras kuritegevuse eest, hakkab osa elanikkonnast tegema koostööd kurjategijatega, sest ei usalda õiguskaitseorganeid, riiki. Sellised tendentsid algatatakse kuritegelike elementide poolt, mis veel enam pingestab kriminaalset olukorda ühiskonnas.
«Laialt levinud on idee selle kohta, et kuritegevuse vaigistamine on käepärasem ja ühtaegu efektiivsem karmima karistuspoliitika rakendamisel».21 Võib öelda, et Eesti on seda ideed järginud aastaid, kuid on arusaadav, et ainult õiguskaitseorganite tegevusest ja repressiivmeetoditest ei piisa, ammu on aeg humaansemate, efektiivsemate ja odavamate ennetavate meetodite väljatöötamiseks.
21. oktoobril 2003.a. riigikogu võttis vastu valitsuse poolt välja töötatud «Kriminaalpoliitika arengusuunad 2010. aastani».22 Nimetatud otsuses märgitakse, et kuritegude ennetamine on tulemuslikum kui töö nende tagajärgedega. Määratakse kindlaks üldised põhimõtted, pikaajalised
eesmärgid ja nähakse ette ühiskonna julgeoleku suurendamise sotsiaalsed ja olmelised ennetuslikud meetodid. Kujunenud olukorras omandavad suurt tähtsust profülaktika viktimoloogilised aspektid.
Selle jaoks kõrvuti kurjategija isiksuse individuaalsete omaduste uurimisega tuleb osutada vajalikku tähelepanu kannatanu isiksuse ja konkreetse elulise situatsiooni uurimisele. Viimaste tundmine on vajalik seetõttu, et kuritegu on teatud elulise keskkonna ja süüdlase isiku ühiskonnavastaste põhimõtete vastasmõju tulemus. Konkreetses elulises situatsioonis avaldub aga teatud määral nii kannatanu isiksus kui käitumine.
Õiguskaitse praktika tõestab veenvalt seda, et kuritegude geneesises paljudel juhtudel etendavad olulist osa kannatanud ise.
Kannatanu isiksuse uurimine omab olulist tähtsust mitte ainult kuriteo kvalifitseerimiseks, vaid ka kuritegevuse uurimiseks ja ennetamiseks.
Viktimoloogiliste andmete tähtsust on rõhutatud mitmed autorid. Nii näiteks kirjutab V. Minskaja, et kohtupraktika loeb subjekti vastutust kergendavaks asjaoluks kannatanu amoraalset käitumist, mis teatavail asjaoludel käitumist vastutust kergendava asjaoluna, vaid kannatanu mitteõiguspärast käitumist, sidudes seda subjekti tugeva hingelise erutusega. Samas on teada, et tugeva hingelise erutuse tekkimine ei sõltu ainult välistest faktoritest, vaid ka isiku psüühilisest eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23
Seetõttu on viktimoloogiline problemaatika tervikuna , ja sealhulgas kuriteoohvrite kaitse, alati äratanud teadlaste huvi kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kriminaalprotsessi valdkonnas.24
Samas on viktimisatsiooni probleemid eriti aktuaalsed . Nende õige lahendamine koos teiste ühiskonna ees seisvate sotsiaalsete ülesannetega soodustab efektiivsemat võitlust kuritegevusega.
1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule
Lapsed ja noorukid langevad sageli kuritegude, julma kohtlemise ja vägivalla ohvriks.
Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.25
Rohked uurimused laste ja noorukite psühhiaatria ja psühholoogia valdkonnas tõestavad veenvalt seda, et lapseea psühholoogilised traumad avaldavad tugevat mõju inimese kogu järgnevale elule, tema iseloomu kujunemisele, psüühilisele ja füüsilisele tervisele, ühiskonnas hakkamasaamisele.26
Mitmed autorid märgivad tähtsaid meditsiinilisi, sotsiaalseid ja kriminaalseid aspekte laste julmal kohtlemisel ja neil edaspidi omapärase "vägivalla tsükli" kujunemist, kus agressiivne vanema käitumise mudel antakse edasi põlvest põlve ja on olemas otsene korrelatsioon karistuse karmuse ja agressiivsuse väljenduse vahel.
Kuriteo ohvrid sageli muutuvad ise agressoriteks ja panevad toime raskeid kriminaalseid tegusid kuni tapmisteni välja. Just seetõttu julmuse ja vägivalla probleem laste suhtes on kogu maailmas tunnistatud prioriteetseks, mis on kinnistatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis.27
Konventsioon laste õigustest tegi riigile ülesandeks kaitsta lapsi kõikide seksuaalekspluateerimise vormide ja suguliste võrgutuste eest. Nendel eesmärkidel peavad rahvuslik seadusandlus ja rahvusvahelise õiguse aktid tunnistama rahvusvahelise kuriteona selliseid tegusid, nagu lapse kallutamine või sundimine igasuguseks mitteseaduslikuks seksuaalseks tegevuseks; laste kasutamine seksuaalekspluatatsioonis, prostitutsioonis ja teoses ebaseaduslikus seksuaalses praktikas; laste ekspluateerimine pornograafiliste materjalide tegemisel. Nagu näha, Eesti Vabariigis peetakse nendest nõuetest kinni ja nad väljenduvad.
Karistusseadustiku sellekohastes karistusõiguslikes normides:28
- prostitutsioonisüüteod § 175 ja § 176;
- pornograafiasüüteod § 177 ja 178;
- seksuaalsüütegu §179;
- alaealisele vägivalla eksponeerimine § 180;
- alaealise kaasatõmbamine õiguslikult või eetiliselt taunitavale tegevusele § 181, § 182 ja 1821 .
Ning väljaspool 11. peatükki on laste ja alaealiste vastu suunatud kuritegusid käsitletud, kui enamohtlikke kuritegusid ning seal on peetud lapse alaelisust kuritegu raskendavaks asjaoluks. Seda on tehtud 9. ja 12. Peatükkide vastavates paragrahvides.
Prostitutsioonisüüteod on eelkõike seotud alaelise kaitsega , mis peab alaelisele tagam normaalse vaimse ja seksuaalse arengu. Normaalse seksuaalse arengu all mõeldakse alaealise arengut. Mida ei mõjutata eale kohatu seksuaalse elamusega või hoiaku kujunemisega.29
Käesoleval ajal eristatakse mitu olulist viisi laste vägivaldsest kohtlemisest: füüsiline, emotsiooniline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine ja hoolimatu suhtumine. 30
Kalduvus vägivallale võib olla terve rea mitmesuguste mõjutuste tulemuseks. Nende hulgas ebapiisav armastus ja hellus ema ja isa poolt, vanemate julmus ja järjekindluse puudumine kasvatusmõjurite teostamisel varajases , last formeerivas eas, pärilikkus ja neuroloogiline baas, stressiseisundite tase ja ka see, millisel määral lapsel õnnestub või ei õnnestu ellu viia oma isiklikke püüdlusi. Emotsionaalset väärkohtlemist on tunduvalt raskem märgata ja ära tunda kui füüsilist ning seksuaalset väärkohtlemist, kuna temaga ei kaasne märgatavaid füüsilisi kahjusi ning pealegi esineb ta tihti koos teiste väärkohtlemise liikidega.31
Vähem olulised ei ole agressiooniga seotud väärtushinnangud, mis on olulised ühiskonna teatud segmendis ja see, kui tihti laps näeb teisi, kes kasutavad asgressiooni oma probleemide lahendamiseks (reaalses elus või/ja kinos ja teleriekraanil), ning kuidas laps on õppinud mõistma sotsiaalset maailma.
Inimene võtab omaks väga palju sotsiaalsest keskkonnast ja teistelt inimestelt vaatluse, kuulamise ja õppimise teel, mis etendab küllaltki olulist osa tema käitumise kujunemisel. Ei ole olemas ühte ja ainsat agressiivsete kalduvuste allikat, nagu ei ole ka ühte teed agressiivse iseloomu arenguks.32
Psüühilise tervise spetsialistid juba ammu vaatlesid perekonda kui “ sepikoda ”, milles luuakse nii individuaalset iseloomu ja mis on ka antisotsiaalsete kalduvuste peamiseks allikaks. 1926.a. läbiviidud 2000 alaealise kurjategija uurimise alusel tõestati, et vanemad avaldasid niivõrd tugevat mõju kurjategijate arengule, et lapsi oleks pidanud halbadest kodudest ära viima. Vähemalt mõnede inimeste jaoks varajane perekondlik kasvatus määrab oluliselt nende tulevased eluteed ja võib isegi mõjutada nende šansse saada õigusrikkujaks. 33
Karmide karistuste osa lapse kasvatamisel.
Vanemad võivad põhjustada kannatusi oma lastele nii ignoreerimise kui halva kohtlemisega. Ei tule imestada, et perekondades, kus laste suhtes on kasutusel jämedad ja karmid karistused, suure tõenäosusega kasvavad agressiivsed ja antisotsiaalsed noorukid.
Kõigepealt võib vaadelda tulemusi, mis saadi Massachusset’i projekti raames teostatud uurimustest Ligi 20% neist isikutest, keda lapseeas koheldi jämedalt või julmalt, olid süüdi mõistetud tõsiste kuritegude eest selleks ajaks, kui nad olid täisikka jõudnud, samal ajal kui analoogiliste kuritegude eest süüdimõistetute osa nende isikute hulgast, keda vanemda armastasid, oli ainult 11%.
Statistika andmed vägivalla kohta Ameerika peredes peegeldavad samuti protsessi, kus vägivald sünnitab vägivalda. Probleemsete perede liikmete poolt antud intervjuud kinnitavad, et mida sagedamini vanemda peksavad oma lapsi, seda sagedamini need lapsed lähevad kallale mitte ainult õdedele ja vendadale, vaid ka oma vanematele.
Äärmiselt agressiivsed noorukid kalduvad tõenäoliselt reageerima eriti agressiivselt, kui neid löövad isa või ema. J. Raid, Oregoni Sotsiaalsete uuringute keskuse psühholoog, tõestas seda perekondlike interaktsioonide statistilise analüüsi tulemustega. Tema poolt uuritud valimis ligikaudu vaid ühel juhul seitsmest normaalsed lapsed reageerisid oma vanemate punitiivsetele toimingutele mõningase agressiivsusega.
Noorukite puhul aga, kellele on omane asotsiaalne käitumine, agressiivse reageerimise tõenäosus oli tunduvalt kõrgem (ligi 35%), ning moodustas üle 50% antisotsiaalsete laste valimis, kelle suhtes nende vanemad kasutasid julmi karistusi. 34
Tähtis on ka see, et probleemsete noorukite agressiivne käitumine mitte ainult ei muutu nende jaoks harjumuspäraseks, vaid ka tasub end ära, s.o. osutub tasustatavaks. Sest reeglina suure tõenäosusega saavad nad seda, mida soovivad. Nende agressioon saab tasustatud , mis viib agressiivsete toimingute kordumisele ja agressiivse käitumise kinnistumisele.
Kuigi praegused seadused on andnud lastele märksa suuremaid õigusi ja vanemate võimu oluliselt piiranud, lubab ühiskond endiselt isadele ja emadele teatud piirides kasutada oma laste suhtes füüsilist mõjutamist Harrise küsitluse kohaselt (Harris Poll ), mis viidi läbi 1988 aasta lõpus, 86% ameeriklasi suhtus heakskiitvalt ihunuhtluse kasutamisse kodus.
Kooliõpetajad oma põhimassis ei vaidlusta samuti taolist «kasvatusvahendit». Alfred Kaduchin’I ja Judith Martin’i andmete kohaselt kaks kolmandikku 1972 aastal Rahvusliku haridusassotsiatsiooni poolt küsitletuid algkooliõpetajaid suhtus positiivselt kehalise karistuse kasutamisse koolis, ja pool kõigist viimases Gellupi küsitluses osalenuist õpetajatest samuti pooldas neile sellisel viisil sõnakuulmatute õpilaste karistamise õiguse andmist. 35
Tänu laialt levinud arvamusele, et füüsiline karistus on lapse käitumise kontrollimise vajalikuks ja efektiivseks meetodiks, paljud vanemad võtavad seda kasutusele kasvõi kord elus nendes situatsioonides , kui nende veendumuse kohaselt laps rikkus täiskasvanute poolt kehtestatud reegleid.
Rohkem kui 2% Ameerika lastest vanuses 15 kuni 17 aastat on saanud vanematelt niivõrd tõsiseid lööke, mis lubab neid lugeda vägivallale allunuteks. See näitaja kasvab 11%-ni, kui sellele lisanduvad olukorrad, kui vanemad lõid oma lapsi mingi esemega, näiteks supikulbiga.
Vanemate agressiivsete toimingute tõttu peksa saab selline laste hulk, et vähemalt ühes valitsuse uurimuses, mis oli pühendatud alaealiste pereliikmete julmale kohtlemisele , füüsilise vägivalla määratlust tuli piirata vaid selliste juhtumitega, mille puhul « trauma või vigastus olid sedavõrd tõsised, et andsid end tunda miinimum 48 tunni jooksul». Sellistes situatsioonides vanemad väga harva usuvad, et lastele füüsiliste vigastuste tekitamine on õigustatud sellega, et nad avalikult ei kuuletunud või panid toime halva teo.36
Kaduchin’i ja Martin’i laste julma kohtlemise juhtumite uurimus (mille tulemustest Wiskonsini osariigi lastekaitse töötajad teatasid võimudele) lubas kindlaks teha, et enamus lapsi, kes olid julma kohtlemise objektiks vanemate poolt, panid eelnevalt toime laiduväärt tegusid. Enamgi veel, peaaegu 21%-s intsidentidest alaealised käitusid ise agressiivselt enne seda, kui neid hakkasid peksma vanemad. Teised nende spetsialistide poolt kogutud andmed annavad veel rohkem informatsiooni sellise käitumisliini kohta.
Kui uurijad hakkasid detailsemalt küsitlema mehi ja naisi, kes olid tunnistanud laste julma kohtlemise fakti, ilmnes , et üle 60% vanematest olid veendunud füüsilise mõjutuse vahendite õigustatuses. Nende täiskasvanute seisukohalt olid lapsed neile avalikult vastu hakanud. Seetõttu vanemad tegid vaid seda, mida pidi tegema. Ilmselt kaitsesid nad sel juhul oma autoriteeti selliste vahenditega, mida lubasid nende keskkonnas kehtivad ühiskondlikud normid.37
Nende tulemuste sisemine tähendus on üsna huvitav. Kuna paljud ameeriklased arvavad , et sõnakuulmatute laste karistamine on normaalne nähtus, ei pea nad end vägivalda kasutatavateks isikuteks sel hetkel, kui löövad last, kes on rikkunud vanemate keeldu.
Enamus neist isegi ei taju vägivallana neid julmi karistusi, mida rakendasid nende vastu lapsepõlves nende endi vanemad. «Vägivald» on selliste inimeste arvates seadusevastane, kuid õigustatud kõrvakiilud ja vopsud kujutavad endast normaalset nähtust. Kuna on ilmne, et halb kohtlemine peab ületama teatud piirid, et seda saaks vaadelda vägivallana, seetõttu saab siin järgida Myrrei Straussi määratlust, kes käsitleb seda mõistet kui nähtust, mis põhjustab füüsilist vigastust või on võimeline seda esile kutsuma.
Nii perekond kui eakaaslased ja veel rida faktoreid teevad oma panuse antisotsiaalsete käitumismallide kujunemisse. Eeldatakse, et eakaaslaste deviantsete gruppide mõju toetab ja isegi võimendab perekonnas saadud õpetuse mõju.38
Perekonnasisene seksuaalvägivald
Enim varjatuks laste julma kohtlemise liigiks on peresisene seksuaalvägivald – intsest, mis tihti viib spetsiifiliste tervisekahjustuste tekkele ja seetõttu on rahvusvahelistes haiguste klassifikatsioonides ja paljude uurijate poolt eristatud iseseisvaks probleemiks. Erialakirjanduses märgitakse, et laiemas tähenduses intsest kujutab endast mitte ainult verepilastuse seksuaalkontakti lähisugulaste vahel39, vaid ka igasugust seksuaalkontakti inimeste vahel, kes on liiga lähedased tavaklassifikatsiooni järgi, ja seetõttu rikuvad eksogaamia tavanorme (kreeka keeles ekso gamos – abielu).40
A. Podgorecki arvates esineb verepilastusi sagedamini isade ja tütarde vahel. S. Weinberg eraldab siin kolme tüüpi isasid:
- isad -introvedid;
- isad-psühhopaadid.
- pedofiiliakalduvustega psühhoseksuaalselt infantiilsed isad.
Sellised mehed kasutavad küllaltki tihti intesti. Nende abikaasad on sageli vahekordade arvu piiranud või vahekordadest üldse loobunud. Samas aga taluvad nad mehe käitumist või teesklevad, et ei tea seda.
B. Slusareyk analüüsis Poolas aastatel 1970-1975 avastanud 310 verepilastise juhtumit. Tema andmetel kestis enamik neist suhetest ühest kuni kolme aastani-
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #1 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #2 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #3 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #4 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #5 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #6 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #7 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #8 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #9 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #10 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #11 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #12 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #13 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #14 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #15 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #16 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #17 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #18 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #19 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #20 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #21 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #22 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #23 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #24 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #25 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #26 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #27 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #28 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #29 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #30 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #31 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #32 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #33 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #34 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #35 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #36 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #37 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #38 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #39 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #40 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #41 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #42 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #43 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #44 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #45 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #46 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #47 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #48 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #49 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #50 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #51 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #52 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #53 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #54 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #55 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #56 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #57 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #58 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #59 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #60 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #61 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #62 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #63 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #64 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #65 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #66 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #67 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #68 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #69 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #70 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #71 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #72 Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis #73
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 73 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dimand Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

On vaja uurida vastasmõju kannatanute viktiimse käitumise tüübi ja õigusvastase käitumise eri tüüpide vahel, selle intensiivsuse ja püsivusega. Aktuaalne on vägivaldsete kuritegude ennetamise teaduslik analüüs viktimoloogilisel alusel. See aktuaalsus on seletatav kõigepealt kuriteoohvrite viktiimse käitumise suure levikuga või ohvrite järgneva agressiivse käitumisega.
Viktimoloogia , viktimoloogiline , ohver , kuritegevus , ennetamine , kriminoloogiam , kuriteoohver , diplom , kurjategija , vägistamine , ohvri isiksus , kuritegu

Mõisted

Sisukord

  • TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
  • INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES
  • Õigusteaduskond
  • KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI
  • PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS
  • Magistritöö
  • Juhendaja
  • Tallinn 2009
  • SISUKORD
  • SISSEJUHATUS
  • KURITEGELIKU KÄITUMISE AJENDID
  • Türgi
  • Jaapan
  • Eesti
  • Poola
  • Inglismaa
  • Norra
  • KASUTATUD KIRJANDUS

Teemad

  • eesmärk
  • ülesannete
  • hüpoteesiks
  • struktuur
  • OHVRI ISIKSUSE UURIMISE VAJADUS TEMA KURITEGELIKU
  • KÄITUMISE PŌHJUSTE PŌНJENDAMISEKS KRIMINAAL
  • VIKTIMOLOOGIAS
  • Kriminaalse viktimoloogia mõiste
  • Lembit Auväärt
  • Криминальная виктимология
  • Joonis 1
  • Justiitsministeerium
  • [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=40156/Kuritegevus+Eestis+2008+slai
  • did+19012009+%28parandatud+4022009%29+%5B%DChilduvusre%BEiim%5D.pdf]. 27
  • Märts 2009 a
  • Raska Eduard
  • Виктимологические факторы и профилактика преступления
  • Stereotyping and prejudice: crime victims and the criminal justice system . Scandinavian studies
  • on crime and crime prevention
  • Eduard Raska
  • Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus
  • Raska Eduard
  • Auväärt Lembit
  • Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule
  • Soonets R
  • Бейлинсон П
  • Sootak J., Pikamäe P
  • Soonets R
  • Soo K., Kutsar D
  • Karmide karistuste osa lapse kasvatamisel
  • Saar Jüri
  • Behavior genetics of aggression in children: review and future directions
  • Research on Child Abuse and Neglect. Results of researchers
  • Child Abuse: an Interactional Event. New York: Columbia
  • University Press
  • Perekonnasisene seksuaalvägivald
  • Child Abuse: an Interactional Event. New York: Columbia
  • Auväärt Lembit
  • Сексологическая экспертиза: психолого-сексологические аспекты
  • Степанов Сергей
  • Rosental M., Tilk K
  • Laos S
  • Юношеские психопатии и алкоголизм
  • Vägivald naise suhtes lapse nähes
  • Agnes Kuus
  • Helve Kase
  • Verbaalse ja füüsilise ründe ohver
  • Aggression
  • Richardson
  • KURITEGELIKU KÄITUMISE AJENDID
  • Ajend kui kuritegeliku käitumise alus
  • Eneseteostuse ajendid
  • Eneseteostus vägistamise kaudu
  • Психология личности
  • Социальная психология
  • Tabel 1
  • Victim Precipitation. Forcible Rape. The journal of Criminal Law
  • Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinna Politseiprefektuuri töötajate küsitlus 2002
  • Üle-eestiline med. töötajate küsitlus 2003
  • [http://www.enut.ee/lisa/Helve%20Kase%20ettekanne(2).doc]
  • Märts 200 a
  • POLITSEI
  • MED.TÖÖTAJAD
  • 12
  • Joonis 2
  • Allikas
  • aastal läbiviidud uuring „Vägivald ja naiste tervis“
  • [http://www.enut.ee/lisa/Helve%20Kase
  • %20ettekanne(2).doc]. 27. Märts 2009 a
  • Kättemaksuajend
  • Агрессивность человека
  • Enesekaitse ajend
  • Agression
  • Kättemaks kui eneseväärikuse kaitse vahend
  • VIKTIMOLOOGIA VÕIMALUSTE KASUTAMINE KURITEGUDE
  • PROFÜLAKTIKAS
  • Viktimoloogilise profülaktika alused
  • Esmane profülaktika
  • The Scope of Sexual Victimization in Germany. Germany
  • Sexual Assault Prevention With
  • College-Aged Women: A Bibliotherapy Approach. Violence and Victims
  • Коллекция рефератов Revolution. (2007)
  • objektiivseks tunnuseks
  • Subjektiivsed tunnused
  • Sekundaarne profülaktika
  • Криминальная виктимология
  • Individuaalne viktimoloogiline profülaktika rakendatuna erineva viktiimse
  • käitumisega kannatanutele
  • Changing Lenses. A New Focus for Crime and Justice
  • Viktimoloogiline profülaktika agressiivsete kannatanute suhtes
  • Viktimoloogiline profülaktika aktiivsete kannatanute suhtes
  • Viktimoloogiline profülaktika passiivsete kannatanute suhtes
  • Виктимологические факторы и профилактика преступлений
  • Преступность XX века. Мировой криминологический анализ
  • Journal of the World Association of Social
  • Psychiatry
  • Who Is Most at Risk of Becoming a Convicted
  • Rapist? The Likelihood of a Rape Conviction among the 1966 Birth Cohort in Denmark. Journal of Scandinavian
  • Criminology and Crime Prevention
  • Mädchenarbeit im Gendermainstream. Ein Beitrag zu aktuellen Diskussionen
  • Õigusliku baasi analüüs
  • Криминальная виктимология
  • KOKKUVÕTE
  • Raamatud ja teadusartiklid
  • Agression
  • Who Is Most at Risk of Becoming
  • a Convicted Rapist? The Likelihood of a Rape Conviction among the 1966 Birth Cohort in
  • Criminology and Crime Prevention, 6
  • Mädchenarbeit im Gendermainstream. Ein Beitrag zu aktuellen
  • Diskussionen
  • Child Abuse: an Interactional Event
  • Kase Helve
  • The Scope of Sexual Victimization in
  • Germany
  • Жертв насилия в Эстонии больше, чем мест в приютах
  • Laos Saale
  • Victim Precipitation. Forcible Rape. The journal of Criminal
  • Law
  • Behavior genetics of aggression in children: review
  • and future directions
  • Raska Eduard
  • Raska Eduard
  • Rosental M., Tilk K
  • Jüri
  • Soo K., Kutsar D
  • Soonets R
  • Sootak J., Pikamäe P
  • Journal of the World Association
  • of Social Psychiatry
  • Stereotyping and prejudice: crime victims and the criminal justice system
  • Scandinavian studies on crime and crime prevention
  • Sexual Assault
  • Prevention With College-Aged Women: A Bibliotherapy Approach. Violence and Victims
  • Changing Lenses. A New Focus for Crime and Justice, Herald
  • Сексологическая экспертиза: психолого-сексологические
  • аспекты
  • Виктимологические факторы и профилактика преступлений
  • Ленинград
  • Normatiivaktid
  • Muud allikad
  • LISAD
  • Vihavägistamine
  • Üleolekuvägistamine
  • Sadistlik vägistamine
  • Seksuaalse rahulduse vägistamine
  • RESÜMEE
  • KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE
  • KOOSSEIS

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

83
doc
Õiguse sotsioloogia
32
doc
õiguspsühholoogia
49
docx
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
524
doc
Arengupsühholoogia
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
194
pdf
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !