TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Virumaa
Kolledž
Anastasia
Panfilova
Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas
Referaat
Juhendaja : õpetaja
I. Prees
Rühm:
RDKR-21
Kohtla-Järve
2012
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................
Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool: Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5
tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim. - Deviantsus pole midagi ebanormaalset, see on kõikides ühiskondades ja seega ka normaalne osa ühiskonnast. - Hälbivuse sotsiaalne funktsioon on ühiskonnale kasulik. - Deviantsus on osa sotsiaalsest süsteemist ning aitab säilitada sotsiaalset korda. - Hälbivus märgistab moraalipiire, sidustab ühiskonda ja tõukab tagant sotsiaalseid muutusi. Pingeteooria: täiendatud anoomiateooria Robert Merton - Anoomia olukord, kus korda pole, normid ei kehti või on omavahel konfliktis. Tekib, kui normid ja võimalused nende järgimiseks on vastuolus.
1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite
See on nn “legalistlik” definitsioon. n Miks mõnede normide rikkumisi peetakse kuriteoks aga teisi mitte? Võimalikud lähenemisviisid: 1. Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2. Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3. Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n Kuritegevus kui ühiskondlik nähtus n Kuritegelik käitumine ja kurjategija isiksus n Kuritegevuse kontroll Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n Valgustamisfilosoofia mõju n Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n kuritegusid on parem ennetada kui karistada n
(Pullat 2002.7,8,9). Eeltoodut üldistades võib öelda, et organiseeritud kuritegevuse näol on tegemist kuritegeliku ühendusega, mis koosneb rohkem kui kahest isikust, on püsiva isikustevahelise ülesannete jaotusega ning selle tegevus on suunatud raskete kuritegude toimepanemisele või ametivõimude ebaseaduslikule mõjutamisele. Kõigil kuritegelikel ühendustel on üks ühine põhijoon, nad on eelkõige orienteeritud kasumile. Organiseeritud kuritegevus eeldab efektiivsuse ja edukuse tagamiseks organisatsiooni olemasolu ja planeerimist, eelkõige pikaajalise tegevuse puhul. Tänu pikaajalisele iseloomule ja organisatsiooni olemasolule on organiseeritud kuritegevus kuritegeliku käitumisena ainulaadne. Organiseeritud kuritegevus viitab ohule, mis seondub hästi organiseerunud ja püsivate ühenduste poolt kuritegude toimepanemisega . organiseeritud kuritegevus põhjustab alljärgnevaid tagajärgi:
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks
teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida. On koguni teooria (Emile Durkheim), mille kohaselt kuritegevus on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast
Kõik kommentaarid