F. Dostojevski „Kuritöö ja karistus “
Peategelased
Rodion Raskolnikov – endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste
tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli . Ta otsustab tappa
liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid . Peale kuritööd
satub ta vaimuhaiguse küüsi.
Sonja – tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab .
Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse.
Razumihhin – Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes
Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb.
Nastasja – toatüdruk, majas , kus elab Raskolnikov ja aitab teda
mitmes raskes olukorras.
Tegevuskoht
Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis .
Sündmustik
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wapz0r
Õppematerjali autor
hingele, kes kingib talle oma südame. Raskolnikovi kuuldakse pealt, tema süü tehakse kindlaks. Aga kohtu-uurija annab talle aega. Ta tahab, et Raskolnikov ise süü üles tunnistaks. Mida ta lõpuks teeb. Sonja järgneb mehele Siberisse. "Kuritöö ja karistus" oli väga menukas ja on seda tänaseni. Kunagi varem ei olnud näidatud, et idee inimkonna jagamisest "kõrgeteks" ja "madalateks", "väärtuslikeks" ja "väärtusetuteks", väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur. Raamat sisaldab elava kirjelduse Peterburi vaestelinnaosadest, sealsetest lootuseta elanikest, ja nende ülbusest ja julmusest, kes olid sündinud "õigetes" linnajagudes. Nii ei ole "Kuritöö ja karistus" ainult intellektuaalne ja psühholoogiline, vaid ka sotsiaalne romaan. See pani aluse Dostojevski kuulsusele. Kuna kirjanik oli alatu kirjastajaga sõlmitud lepingu tõttu suures ajahädas, otsisid sõbrad talle töö kergendamiseks sekretäri. Selleks oli noor ja
Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism,
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult. Ükskord kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis idee: Kas poleks õige
alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvari tegevuspaik, vaid kaasosaline." ANALÜÜS (lehekülgede numbrid antud teose Eesti Päevalehe väljaande järgi) 1. Nimeta tolle aja valusaimad probleemid, mis kajastuvad ka teoses:
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski
Sellesse kohta kuulusid enesetapud, kerjavad lapsed, haigused, prostituudid ja pidevad rahaprobleemid. Linna tänavatel oli rahvatung, igal pool lubi, tellingud, telliskivid, tolm see kõik masendas Raskolnikovi. Raskolnikov tundis vastikust koha vastu kus ta elas, ta ei sallinud neid lihtlabaseid alkoholi haisuga joodikuid kes igapäev talle vastu tuigerdasid. Romaani tegevuskoht andis peategelasele ette nii-öelda kuritöö pildi. Tavaelus on kuritöö kaasosaliseks isik, kes annab kurjategijale kuritöö tegemiseks kätte vajalikud vahendid. Antud teoses andis Petebur peategelasele silme ette pildi ja ka vahendi ehk relva millega kuritegu korda saadeti. Kirves millega Raskolnikov tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja Aljona Ivanovna, vedeles terve see aeg majas kus Raskolnikov elas. Ta käis
teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad – ümberpöördult – ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani vä sides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit - vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi,Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus , hoopis süümepiinad on. palju erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Lužiniga Peterburis. Kuigi Lužin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Lužini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Lužini tegelikku iseloomu
viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid