Kuristik rukkise küsimused. Pls vastake.

Holden on trotslik ümbritseva silmakirjalikkuse, tõusiklikkuse ja võõrandumise pärast. Peategelane Holden jutustab oma 3 päeva sündmusi. Ta on järjekordselt koolist välja visatud (juba teine kool, enda sõnul 4.s kool) ja põhjuseks on konfliktid, tegemata koolitööd, puudumised, eksamitel läbikukkumine. Ta on kaotanud sisemise taskaaalu, ei oska kuidagi olla. Talle ei meeldi, ega suuda kohaneda olukordades, kus on võltsi, silmakirjalikkust, edevust, egoismi ja tühisust/mõttetust. Muidugi ei ole Holden ka ise puudustest vaba, ta valetab, matkib täiskavanulikku käitumist (matkib väliseid tunnuseid, arusaam täiskasvanulikkusest pigem puudub), annab hinnanguid lähtudes iseenda egost (mis haavab teda ja näitab nö kohta kätte teistele).
Holden tegelikult otsib iseend, kaitsevahendiks on ta punane müts (pika nokaga punane jahimüts), mille külge ta on klammerdunud, nagu talisman või kaitsev meene (see on ainus asi, mis ei muutu ega anna talle hinnanguid, millele tema ei saa pettumust valmistada ja vastupidi; müts on ja selle omamiseks ei pea pingutama et keegi või miski olla).
Suhted eakaaslastega on haprad, tülid tekivad tühjast (selge põhjuseta, kuid tegelikult osapoolte ebakindlusest - enesekindluseta inimese jaoks on iga lause nagu lahing ellujäämise pärast).
Holden ei talu Ackley-t vinnide pärast (väline probleem, ka ei pese hambaid), samas tahab tema lähedust/sõprust edasi.
Isa ja emaga Holdenil lähedussuhted puuduvad (vanematele arvatav pettumus ja juhendamise/abi puudumine mida sellises olukorras olev "laps" just vajab).
Pärast koolist väljaviskamist on poiss baarides, hotellides. Et seal olla, müüs ta maha oma kirjutusmasina. Ta ihkas olla juba täiskasvanu, olla mittehaavatav, kuid ta ei olnud veel võimeline.
Kui Holden on masneduses, hakkab ta om asurnud vennaga valjult rääkima.
Kui ta New Yorgis rigi jalutas, läks vaikselt koju ja jutustas sela oma õe, Phoebega, kus avastame, et Holden ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui tüdruk küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed, mänguhoos nad võivad üle serva joosta ja tema püüab nad kinni, päästab nad.
Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik.
Loo lõpus on Holden hullumajas.

Minu jaoks on Holdeni lugu iga kasvav inimese lugu. Lapsena on vanemad ja teised suured inimesed me ümber täisulikud. Isa on Superman, sauudab kõike ja on kõikvõimas. Kui laps saab aru, et vanemad ei ole täiuslikud, ja vanemad ise seda ei seleta, et iga inimene on selline, siis on kõik kindlustunne järsku kadunud. See ongi teismelise iga, kus otsitakse iseennast, kui enesekindlust ei ole ja laps ei tea mida teha, eriti veel kui puuduvad suunajad ja kindlustunne igas suhtes, ei saagi miski õnnestuda, sest majal puuduvad nurgad ja sambad. ei ole põhja ega katust. Lapsed vajavad piire - vabadus on täiskasvanutele, kes on iseenda leidmisele lähemal ja saavutanud teatud iseseisvuse. Sellesse kasvatakse ja arenetakse, kuid juhendmaine on kõige olulisem - mitte inimest üksi jätta kõige suuremas segaduse perioodis. Lapsel tuleb aidata seda leida ja õpetada kõigi vanemate (last kasvatatakse ikka külaga) kogemuste abil.